Külmtöötlemis kao % = bruto neto * 100 brutoga Kuumtöötlemiskadu See kao % on toitudel ja toiduainetel, mida on vaja ennem serveerimist kuumtöödelda. Mida suurem on kogus, seda väiksem on kuumtöötlemiskadu. Kuumtöötlemiskao % = (neto kokku valmistoit) * 100 % neto kokku Kuumtöötlemiskaod on keetmisel ja hautamisel väiksemad, kui küpsetamisel ja praadimisel. Valmistoidu kaal ümardatakse ümmarguseks, peab lõppema 0 või 5. Valmistoit = neto kokku * (100 kuumtöötlemiskao %) 100 Väljendatakse grammides ja milliliitrites. Näiteks: praad võib sisaldada liha 75 120 grammi, kastet 50, 75, 100 grammi, põhilisand 100, 120, 125, 150 grammi, köögiviljalisandid 50 75 grammi, soovitatav prae kaal kokku 250 300 grammi. Kui on mitmekäiguline lõuna siis on soovitatav toidu üldkogus 700 800 grammi.
surmajuhud toidu saastumine, reklamatsioonid kaod toidu riknemise tõttu toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud Kaja Rahu 9 Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud (2) ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine trahvid ja muud sanktsioonid kaudsed tagajärjed (kasumi, töötasude vähenemine, koondamised, pankrott) Kaja Rahu 10 Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga valmistoidu või toorme ristsaastumine seadmete mitteküllaldane sanitatsioon temperatuurireziimide rikkumine (toidu mitteküllaldane kuumutamine, jahutamine jt.) Kaja Rahu 11 Toiduohutuse tagamise menetlused tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k
kulinaariatooteid (näiteks salatid, võileivad), pagaritooteid (näiteks pirukad, väikesaiad, koogid), valmistoite teistele suurköökidele või ettevõtetele (näiteks lennu- ja laevafirmadele), kauplustele ja erinevatele klientidele, samuti peoteenust pakkuv ettevõte. Suurköögid võivad kuuluda riigile, kohalikele omavalitsustele või olla eraomandis. Suurköökide toimimise eripäraks on pooltoodete ja/või toidu valmistamine suurtes kogustes. Valmistoidu tootmisel kasutatakse palju pooltooteid (liha-, köögivilja-, kastmete pooltooted jne), mis säästavad tööaega ja -jõudu ning ettevõtte muid kulusid. Teenindamine on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Olenevalt ettevõtte eripärast, milles suurköök asub, kasutatakse ka teisi teenindusviise (näiteks võidakse hotellirestoranis kasutada iseteeninduse kõrval osalist ja täisteenindust). 4
köögiviljad, saastunud joogivesi, kärbsed, muud putukad, isiklike hügieeninõuete mittetäitmine. 29. Peamised toidumürgistuse allikad 1. Toit on valmistatud liiga vara ette ning säilitatud toatemperatuuril 2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3. Toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoidule 8. Kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 65°C 9. Nakatunud toidukäitlejad 10. Toidu ülejääkide kasutamine 30. Kümme toiduhügeeni reeglit 1. Pese käsi enne töö alustamist köögis ja pärast tualetis käimist, samuti üleminekul ühelt tööoperatsioonilt teisele 2
pärast wc kasutamist, samuti üleminekul ühelt tööoperatsioonilt teisele 2. Kontrolli, et vigastused kätel jm (sisselõiked, haavad) oleks kaetud veekindla plaastriga 3. Igast tervisehäirest (eriti nahalööbed, nohu, köha, seedehäired) teata tööde korraldajale. Ära kunagi köhi või nuuska toidu kohal 4. Hoolitse naha puhtuse eest. Kanna ainult puhast tööriietust 5. Toidu tõstmisel, segamisel ja maitsestamisel kasuta abivahendeid 6. Tooraine ettevalmistamiseks ja valmistoidu hoidmiseks kasuta erinevaid tööpindu. 7.Hoia toit kaetult, kas külmas (t suuremalt 4'C) või kuumassuuremalt 63'C) 8. Ära suitseta ruumis, kus on toit. Pärast suitsetamist pese käsi- 9. Peale töö lõppu puhasta tööruum. Seadmed ja tööpinnad hoia alati puhtad, vigastusteta. 10. Teisalda toidujäätmed kohe. Prüginõud peavad olema kaetud. Pärast jäätmete paigutamist pese alati käed.
3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 4) haiged toidukäitlejad 5) hügieenireeglite rikkumine haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore piima (udarapõletik) kaudu Botulism: anaeroob, moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini Mikroorganismide paljunemise takistamine: Ristsaastumise vältimine (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas Isiklik hügieen Tööriietus Õiged desinfitseerimis- ja puhastusprotseduurid Kõlbmatu toidu eemaldamine ja hävitamine, toidu ostmine usaldusväärsest allikast PUHASTUS: Mustus: meeltega tajutav, koristusmeetoditega eemaldatav ebapuhtus Mustusega halveneb: Kvaliteet
samuti üleminekul ühelt tööoperatsioonilt teisele Kontrolli vigastusi kätel ja mujal , et need oleksid kaetud veekindla plaastriga Igast tervisehäirest teata tööde korraldajale , Ära kunagi nuuska või kõhata toidu korral Hoolitse oma naha puhtuse eest. Kanna vaid pühast tööriietust. Toidu segamisel ja maitsestamisel kasuta alati abivahendeid 12 Tooraine ettevalmistamisel ja valmistoidu hoidmisel / töötlemisel kasuta alati erinevaid tööpindu hoia toit kaetult kas külmas alla +6 kraadi või kuumas üle 63 kraadi Ära suitseta ruumis kus on toit . Pärast suitsetamist pesta alati käsi Peale töö lõppu puhasta ruumid . Seadmed ja tööpinnad hoia alati puhtana Toidujäätmed viska ära kohe . Prüginõud peavad olema kaetud NB! PESE ALATI KÄSI !
Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema
UNIT 6: Töövihikust harjutus 9. 1 Millal sa viimati sõid kaasavõetud einet? When did you last have a packed lunch? 2 Tavaliselt sööme me õhtul sooja toitu. We usually have a cooced meal in the evenings. 3 Sam ostis valmistoidu ja soojendas selle praeahjus üles. Sam bought a ready meal and heated it up in the oven 4 Kas me võiksime süüa hiina restoranist kaasatoodud toitu? Could we have Chinese takeaway? 5 Mõnikord sööme me laupäeviti väljas. We sometimes ate out on Saturdays. 6 Puu- ja köögiviljad on tervislik valik. Fruits and vegetables are a healthy choice. 7 Tädi Maggie räägib palju tervislikust toidust. Aunt Maggie talks a lot about healthy food.
roostevabast terasest. Mahumõõtemärgistus nõu ülemise servaga tasa. Mõõtevahendid Mõõtekannud Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel; roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. Roostevabast terasest mõõtekannud sobivad kuumade ja külmade vedelike ning kuivainete mõõtmiseks; plastikust mõõtekannud sobivad külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. Mõõtevahendid Kulbid Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad
3.Tingimused mikroobide paljunemiseks Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: 1. Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn. ohtlik tsoon patogeenide paljunemiseks toidus. 3. Keskkonna happesus e. pH - bakteritele on sobivam neutraalne (pH 7,0) ja
käitumishäired, mälukaotus, nõdrameelsus. Ravi puudub ja haigestumisele järgneb praktiliselt 100% surm. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 3. BAKTERIAALSED TOIDUMÜRGISTUSED Bakteriaalse päritoluga toidumürgistuse peamised põhjused on: - toidu liiga pikk ettevalmistusaeg - liiga aeglane jahutamine - toidu kuumtöötlemise temperatuur ei olnud piisavalt kõrge - valmistoidu saastumine mikroorganismidega (ristsaastumine!) - ebapiisav kuumtöötlemise aeg - külmutatud liha ebaõige sulatamine - toidu säilitamine temperatuuri ohutsoonis - toidujääkide kasutamine - haiged töötajad Bakteriaalsed toidumürgistused liigitatakse toidutoksikoinfektsioonideks (tekivad siis kui inimene sööb elusaid mikroobe sisaldavat toitu ning toksiin eraldub mikroobide lagunemisel inimese organismis - nimet
ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust arusaamisele ja mõtteviisile. Seda õpetavad vanemate kõrval nii lasteaia kui ka kooli pedagoogid, aga ka meedikud
Toiduduhügieeni 10 kulreeglit, mida täidetakse AS Pere müügipunktis väga rangelt. 1.Igast tervisehäirest teatada otsest ülemust. Ära nuuska või köhata toidukohal. 2.Hoolitse oma naha puhtuse eest. Kanna vaid puhast riietust. 3.kontrolli vigastusi kätel ja mujal, et need oleksid kaetud veekindla plaastriga. 4.Pese alati käed vahetult enne töö alustamist ja tualetis käimist, samuti üleminekulühelt tööoperatsiooniltteisele. 5.Tooraine ettevalmistamiselja valmistoidu hoidmisel/töötlemiselkasuta alati erinevaid tööpindu. 6.Toidu segamisel ja maitsmiselkasuta alatiabivahendeid. 7.Ära suitseta ruumis, kus on toit. Pärast suitsetamist pese käed. 8.Teisalda toidujäätmed kohe. Prüginõudcpeavad olema kaetud. Peale teisaldamist pese käed hoolikalt. 9.Pärast töö lõppu korista ruum. Seadmed ja tööpinnad hoia alati puhtad. 10. Isiklik hügieen kohustuslik 4.Praktika tegevuse analüüs
Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Mineraalained Mineraaltoiteained (ka toiteained, toiteelemendid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid (toitained).
ning enne toidu tarnsporti puhastatakse ja desinfitseeritakse sõiduk põhjalikult. Kui toit on eritemperatuuri vajav, kuid toidu turustamine on juhuslik (st mitte regulaarne, vaid näiteks vajadusel ootamatult tekkinud olukorras) ning transpordi teekond on lühike (lähedalasuvast poest), ei ole vajalik toidu hoidmine veo ajal spetsiaalsetes mahutites (NB! See ei kehti kuumana realiseeritava valmistoidu turustamisel). Kui eritemperatuuri vajava toidu transport toitlustusettevõttesse on regulaarne või kestab juhusliku toidu vedu pikemat aega, peab olema võimalus hoida toitu selleks ettenähtud temperatuuril – külmakastid, termosed. Viimasel juhul peab veokis või mahutis olema ka võimalus temperatuuri regulaarselt kontrollida ja jälgida (termomeeter). Kuumalt säilitatava valmistoidu turustamiseks väljapoole ettevõtet peab olema
piisavalt eraldatud (nt mahutites, termostes) või veetakse toitu eraldi aegadel ning enne toidu tarnsporti puhastatakse ja desinfitseeritakse sõiduk põhjalikult. Kui toit on eritemperatuuri vajav, kuid toidu turustamine on juhuslik (st mitte regulaarne, vaid näiteks vajadusel ootamatult tekkinud olukorras) ning transpordi teekond on lühike (lähedalasuvast poest), ei ole vajalik toidu hoidmine veo ajal spetsiaalsetes mahutites (NB! See ei kehti kuumana realiseeritava valmistoidu turustamisel). Kui eritemperatuuri vajava toidu transport toitlustusettevõttesse on regulaarne või kestab juhusliku toidu vedu pikemat aega, peab olema võimalus hoida toitu selleks ettenähtud temperatuuril külmakastid, termosed. Viimasel juhul peab veokis või mahutis olema ka võimalus temperatuuri regulaarselt kontrollida ja jälgida (termomeeter). Kuumalt säilitatava valmistoidu turustamiseks väljapoole ettevõtet peab olema
mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkonda ei tunta hästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võtta järgmine vähim võimalik varustus: vile, tikud või tulemasin, kompass, nuga, karamellkomvekke ja vajaduse korral ravimeid, millest oled sõltuv. (Talvoja et al. 2005) Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise organiseerimist valmistoidu transpordiga matka peatuskohta. Sellistel lühiajalistel matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei tohi unustada piisava joogivaru kaasavõtmist. (Talvoja et al. 2005) Mitmepäevaste matka kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast ja ilmast. Matkagrupi varustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, orienteerumiseks, pisiremondiks
kombinaati külastanud NSV Liidu kosmoselendur Vitali Sevastjanov neid maitsvate tuubitoodete eest südamlikult tänas. Samal aastal alustati ka sinepi tootmist. Esialgu valmistati lauasinepit, hiljem lisandusid Vene ja Põltsamaa sinep, mida on nüüdseks kokku müüdud ligi 50 miljonit tuubi. · 1993 Loodi ühisettevõttena AS Põltsamaa Felix (ETK ja AB Felix). · 1996 ETK vähendas oma osaluse 9%-ni kuna soovis enam keskenduda jaekaubanduse arendamisele. Algas valmistoidu tootmine ja võileivakurgi tootmine Rootsi ja Soome turule. · 2000 Osteti Formeer majoneesitootmine Tallinnas ja rajati tootmine Põltsamaale. Sellest ajast valmistatakse suurim osa eesti majoneesist Põltsamaal. (Feliksi koduleht: http://www.felix.ee/?op=body&id=64) 8. EESTI PAGAR Eesti Pagari missiooniks on küpsetada tradistioonilist eestimaist leiba ja saia austuse ning armastusega. Eesti Pagar peab oma kohuseks säilitada Eesti pagaritööstuse head kvaliteeti,
Keetmise käigus tuleb jälgida, et alumises osas oleks kogu aeg vett. Korraga saab valmistada ka mitut erinevat rooga aurutusosas köögivilju, haudeosas kastet. Korruskatla aurutusosa kasutatakse köögiviljade ja kala aurutamiseks, toit valmib veeaurus Korruskatla haudeosa kasutatakse kastmete, putrude, piimatoitude valmistamiseks, sokolaadi sulatamiseks - toit ei kõrbe põhja, sobib ka külmunud toiduainete sulatamiseks ja valmistoidu soojendamiseks. Pastakatel ja neli aurutussektorit 15 Kõrge pott ehk katel Parimad keedunõud on paksupõhjalised, valmistatud roostevabast terasest. Keedunõusid valmistatakse ka alumiiniumist ( hea soojusjuht ), kuid need ei sobi hapet sisaldavate toitude valmistamiseks, kuna rikuvad toidu maitse, samuti ei sobi need roogade säilitamiseks, kuna see rikub jälle toidu maitset ja värvi.
Aga paraku on tänapäeval peamised kehakaalu probleemid. Kõik on toidud on inimeste vaenlased. Kõik need käeulatused olevad toidud on maitsvat ja kiiresti nälga kustutavad, aga see pole see mis tagaks hea tervise ning stabiilse kehakaalu. Viimaste aastate jooksul on inimestel välja kujunenud näksimine, mis täidavad küll kõhu aga ainult mingiks ajaperioodiks. [1:62] 4.1 Miks on valmistoit organismile nii laastav? Valmistoidu põhiline oht seisneb selle pikaajalise säilivusajaga, mis tagatakse rohke soola ja säilitusainetega. Teiseks kehakaalu suurenemisest soodustavas teguriks on süsivesikute ja rasvade kombineerimine saadud kõrge kalorsus kiirtoidul on suur rasvaprotsent, kõrge kolesteroori tase ja tühjad kalorid. Samas kui tervislikus ehk tasakaalustatud toidus valitseb süsvesikute, valkude ja rasvade harmoonia. Siis süsivesikud ja rasvade rohkus põhjustab
· TOIDUINFEKTSIOONID ( NAKKUSHAIGUSED) · HELMINTOOSID. 6.1. TOIDUMÜRGISTUSED Haigust põhjustab haigustekitajatega, toksiinidega või muude kahjulike ainetega saastunud toit. Levinumad toidumürgistuste põhjused 1. Liiga pikk ettevalmistusaeg. 2. Toidu külmutuseelne jahutamine on liiga aeglane (jahutamine peab toimuma 60*C alla 10*C- ni vähemalt 2 tunni jooksul) 3. Toidu töötlemistemperatuur pole piisavalt kõrge (t*-l 63-75*C 30 minutit; t*-l 90- 100*C mõni sekund. ) 4. Valmistoidu saastumine bakteritega . 5. Ebapiisav küpsemisaeg 6. Linnuliha ebaõige sulatamine ja säilitamine: 7. Mitme nakatumispõhjuse koosmõju. 8. Toidu säilitamine temperatuurivahemikus 10-60*C 9. Haiged kokad ( juhul, kui on ilmnenud järgnevad tervisehäired,iiveldus, külmetus, kurguvalu, lööve /paised, kõhuvalu peab töötaja teatama koheselt juhtkonnale ja tööle mitte ilmuma) 10. Jääkide kasutamine (keelatud on segada eelmisel päeval järelejäänud toitu värske toiduga).
toidu keemilisest koostisest; temperatuurist; ajast; niiskusest; keskkonna happesusest; õhu ja valguse juurdepääsust. Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. Kõrge riskiteguriga on: 1. suure valgusisaldusega toit ja toiduained · lihatooted, (k.a. kastmed ja puljongid); · (küpsetatud) liha, eriti linnuliha; · muna ja munatooted; · kala ja koorikloomad; · piim ja piimatooted; · keedetud riis; · seened; · pähklid; 2. kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemata, s.t. küpsetamata; 3. kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine
Mahumõõtemärgistus nõu ülemise servaga tasa. 2. Mõõtekannud - Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel; roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. Roostevabast terasest mõõtekannud sobivad kuumade ja külmade vedelike ning kuivainete mõõtmiseks; plastikust mõõtekannud sobivad külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. 3. Kulbid - Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. 4. Termomeetrid - Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. 9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks
valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. Kuumtöötlemisel oksüdeerub c-vitamiin tunduvalt enam, kui asetame aedviljad keema külma veega , kaod on tunduvalt väiksemad, kui asetame köögiviljad keevasse vette. Kuna C-vitamiin lahustub vees, on oluline, et köögivilju keedetakse võimalikult vähese veega, et vitamiinikadusid vähendada. Hävitavalt mõjub mitmekordne kuumtöötlemine, samuti valmistoidu pikaajaline või korduv soojendamine. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht, kaitseb seda õhuhapniku eest. C-vitamiini kadude vähendamiseks tuleb: · Hoida köögivilju jahedas ja pimedas · Koorida köögivilju võimalikult õhukese koorega · Hoida puhastatud köögivilju niiske riide all (v.a. kartul ja mustujuur) · Tükeldada köögiviljad vahetult enne kuumtöötlemist · Kasutada roostevabu töövahendeid
Kringlid( Pidupäeva kringel), Tordid(Maasikatort), Koogid(Jogurti-puuviljakook), Rullid(Kohupiimarull). (Eesti Pagari koduleht: http://www.eestipagar.ee ) 7 FELIX AS Felix on Põltsamaa suurim ettevõte, mille traditsiooniks on toota toiduaineid ja jooke. 1993 aastal loodi AS Põltsamaa Felix ühisettevõtena, mis hiljem liideti AB Felix Rootsis Procordia Food AB-ga. 1996 aastal seati eesmärgiks valmistoidu ning võileivakurgi tootmine Rootsi ja Soome turule, et keskenduda enam jaekaubanduse arendamisele. 2000 aastal ostis AS Felix Formeer majoneesitootmise Tallinnas ning sellest ajast valmistatakse suurem osa eesti majoneesist Põltsamaal. 2004 aastal said Felixi aktsiate 100% omanikuks Procordia Food. 2006 aastal võttis Felix kasutusele uue mahlapakendamisliini käivitamise. 2007 aastal osteti Nordic Foods varad ning rajati valmistoidutehas Põltsamaale
Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega on oluline arvestada kaubavaliku kujundamisel. (Riikoja 2004) Teisest küljest on võrdsete õiguste printsiibele vastavalt suurenenud naiste võim ostuotsuste üle. Järjest on suurenenud ka üksikemade arv, kes tegelevad ise nii traditsiooniliste kui mittetraditsiooniliste ostuotsustega aga ka ühest inimesest koosnevate kodumajapidamiste arv. (Lewison jt 1989, 115) Lisaks eelpoolnimetatule tuleb arvesse võtta ühiskonna töötuse taset
Kuumtöötlemisel oksüdeerub C-vit tunduvalt enam, kui asetame aedviljad keema külma veega (kartulis 50%), kaod on tunduvalt väiksemad neid toiduaineid keevasse vette asetades (kartulis 5%). Kuna C-vit lahustub vees, on oluline, et aedvilju keedetaks võimalikult vähese veega, et vitamiinikadusid vähendada. Samuti ei tohiks kooritud ja tükeldatud aedvilju hoida enne kuumtöötlemist vees. Hävitavalt mõjub C-vit sisaldusele köögiviljades ka nende mitmekordne kuumtöötlemine, samuti valmistoidu pikaajaline hoidmine või korduv soojendamine. C-vit on praadimisel püsivam, kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. C-vit kadude vähendamiseks tuleb: · hoida aedvilju jahedas ja pimedas · koorida aedvilju võimalikult õhukeselt, kui neid koorega tarvitada ei saa · hoida puhastatud aedvilju niiske räti all (va. kartul ja mustjuur, mis tumenevad õhu käes) · tükeldada aedviljad vahetult enne kuumtöötlemist
küünealuseid, sõrmenukke 4) loputa käed 5) sulge kraan 6) kuivata käed millal pesta käsi? 1) töö alustamisel; 2) pärast tualettruumi kasutamist; 3) toidukäitlemisalale sisenemisel ning enne toidu või inventari käitlemist; 4) toore ja kuumtöödeldud toidu vahepeal; 5) pärast tooraine või saastunud materjalide käitlemist; need töötajad peaksid hoiduma valmistoidu käitlemisest; 6) pärast juuste puudutamist või kammimist; 7) pärast söömist, suitsetamist, köhimist või nina nuuskamist; 8) pärast nina, kõrvade või suu puudutamist; 9) pärast toidujääkide või jäätmenõu puudutamist; 10) pärast kemikaalide kasutamist; 11) pärast kättpidi tervitamist; 12) pärast raha käsitsemist; 13) pärast jalanõude puudutamist, põranda või muu määrdunud pinna puudutamist;
nendest valmistatud lahja margariin Maitseained Ürdid, pipar, sinep, kaneel Lahjad salatikastmed Majonees, sool Magustusained Veresuhkrut tõstvate magustusainete suurim soovitatav kasutuskogus on 10% diabeetiku päevasest energiakogusest (täiskasvanul kuni 45 g) ning korraga väikeste kogustena (10 - 20 g). Valmistoidu või toiduaine suhkrusisalduse kohta saame teavet pakendilt: vähe suhkrut - 100 g/ 2 g või vähem palju suhkrut - 100 g/ 10 g või rohkem Magusainetel on erinevad omadused ja nende valik sõltub kasutamise eesmärgist. Sahharoos ehk lauasuhkur on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Töötlemise käigus on eemaldatud kõik vitamiinid, mineraal-, kiud- ja teised organismile vajalikud ained. Leidub rohkelt suhkrupeedis ja suhkruroos.
või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki selle põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks. Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestu- mist soodustavad: · nakatunud inimese kontakt toiduga; · valmistoidu või toorme ristsaastumine; · seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; · temperatuurireziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine, b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. Põhjused, miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem: · parem haiguste registreerimine; · laboridiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); · rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud;
Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute parimates huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki toiduhügieeni põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks. Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestumist soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga;valmistoidu või toorme ristsaastumine;seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; temperatuuri reziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. 5.2 Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? parem haiguste registreerimine; labordiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud; inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub);
12-13 2 14 3 17. Noori ei ole lubatud rakendada suure füüsilise koormusega, eluohtlikkusega või epidemioloogilise ohuga (sanitaarsõlmede koristamine) seotud töödel. Põllu- ja haljastustööle võib rakendada noori alates 10. eluaastast. Noori ei ole lubatud rakendada toidu valmistamisele, keedetud köögiviljade puhastamisele, valmistoidu väljastamisele köögist, leiva lõikamisele ning laua- ja kööginõude pesemisele. 18. Spordiüritused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja füüsilisele ettevalmistusele. 19. Noortelaagrites pakutav toit peab olema eakohane, ohutu ning vastama toiduseaduse ja teiste tema alusel õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Toit valmistatakse võimalikult värsketest, töötlemata toiduainetest vastavalt kaheks
mitterasvunute vahelt, vaid see eristus on omane mõlemaile Rasvunute kaalukaotuse korral ei muutu nende reageerimine söömise väliste tunnuste suhtes. Kuigi välistunnused võivad seostuda motiiviga süüa, ei ütle see, et söömismotivatsiooni & kehakaalu vahel oleks ilmtingimata üks- ühene vastavus Söömismotivatsiooni & kehakaalu mittekokkulangemised võiksid pärineda · inimeste ainevahetuse kiiruse erinevustest · nende enesekontrolli määra erinevustest · valmistoidu kättesaadavusest erinevate inimeste jaoks · Rodin (1981) uuris, kas sellised söögi välised tunnused nagu lõhn & maitse vallandavad insuliini sekretsiooni söömise väliste tunnuste suhtes tundlikel isikutel Eeldatavalt osaleb kõrge insuliininivoo näljatunde tekitamises, alandades veresuhkru taset Rodin näitas, et väliste tunnuste suhtes tundlikud näljased isikud (sõltumata oma kehakaalust) reageerisid liha praadimise
annaabi.ee 
