Napoleon
Sõlminud
rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides.
1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas
sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid
sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud
(Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni
siht oli muuta vallutustegasuurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt
tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala
armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les
constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja
keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les
constitutions de l'empire, empereur des français)