Eestlaste muistne vabadusvõitlus
ristiusk vastu võtta ja ülikute pojad pantvangideks anda ning rahu sõlmitigi.
Üheteistkümnendal päeval lubati linnusesse siseneda preestril, kes seal olnud
inimesed ristis, ja seejärel pöördus vägi tagasi.
Sõjakäik Saaremaale
Pärast lühikest puhkust kogunes sõjavägi uuesti, seekord saarlaste vastu
minekuks. Üle külmunud mere mindi Saaremaale, arvatavasti selle idaossa või
Muhusse, rüüstati seal külasid ja rünnati üht linnust. Selle vallutamisplaanist üsna
pea aga loobuti, Läti Henriku seletuse kohaselt pakaselise ilma tõttu, ja pöörduti
võetud saagi ja vangidega tagasi. Saarlaste vasturünnaku kartuse tõttu
kiirustades üle mere liikudes jäid seejuures mõned väe hulgast väsimusest
nõrkenuna ja külmast kangetena maha ning surid. Kuigi kroonika esituses oli
retke tulemus kristlastele positiivne, siis selle üksikasjad, sh puuduv trafaretne
kokkuvõte, et tagasi pöörduti suure saagi ja rõõmuga, osutavad pigem
annaabi.ee 
