NAISTESÕNAJALG
Kui tema lehe alakülge
vaadata, võib näha seal rohkesti huvitava kujuga oranze eospesasid. Need on koma või vahel
isegi hobuseraua kujuga. Selliseid ei leidu ühelgi teisel meie sõnajalgadest. Nii on
naistesõnajalg süstemaatikute poolt pandud ka eraldi naistesõnajalaliste sugukonna
naistesõnajala perekonda. Selle perekonna enam kui saja kahekümnest liigist kasvab Eestis
vaid üks.
Just eostega naistesõnajalg uusi kohti vallutabki. Nagu arvukuse järgi näha, on see tema jaoks
väga kindel paljunemisviis. Eosed lendavad kuival suvepäeval laiali ja soodsates niiskemates
tingimustes idanevad. Neist kasvab maapinnal lapik väike leheke, mida nimetatakse eelleheks.
Nii huvitav, kui see ka pole, on selle pisikese eellehe alumisele pinnale vastu maapinda
peidetud emas- ja isassuguorganid. Nendes valmivad liikumatud munarakud ja sõnajalgadele
iseloomulikud paljude viburitega liikuvad isassugurakud