Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat. Kolm talve õppis Liiv Naelavere külakoolis, kus ta osutus hoolsaks ja eeskujulikuks õpilaseks. Koolipõlveski jäi Liiv erakuks. Ta seltsis vähe kaasõpilastega ega võtnud nende vallatustest osa. Hiljem jätkas Liiv õpinguid Kodavere kihelkonnakoolis. Ta jõudis kõigis õppeainetes rahuldavalt edasi, ainult matemaatikas oli ta nõrk, nagu ta ise avameelselt tunnistab. Liivi õppimise edukust takistas ta hädine tervis. Haiguse tõttu pidi ta sageli koolitundidest puuduma ega saanud korralikult õppida. Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike-Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks
1908. aasta algul kolisid poisid Mrs. Faulkneri juurde. Faulkneri juures elas kolmaski üüriline: 19-aastane Edith Bratt, kes oli oma ema kaotanud 14-aastaselt. Neiu oli silmatorkavalt ilus, väike ja sale. Edith oli muusikaliselt andekas, kuid kooliharidus puudus tal peaaegu täielikult. Poisid sõbrunesid peatselt Edithiga, eriti pidas tüdruk lugu Ronaldist. Nende romanss muutus tõsisemaks suvel, kui nad läksid koos jalgrattaretkele ja isegi suudlesid. Isa Francis, saanud noorte "vallatustest" haisu ninna, keelas neil kohtuda enne, kui Ronald saab 21-aastaseks, s.t. vabaneb hooldaja eestkoste alt. Oodata jäi veel 3 pikka aastat. Sellise keelu otseseks tagajärjeks oli süütu sõpruse muutumine traagiliseks armastuseks. Samal ajal tugevnes ka Tolkieni keelehuvi. Ta hakkas uurima ladina, kreeka, prantsuse ja saksa keelte juuri ning nende kõigi ühisjooni: ühesõnaga, ta hakkas tegelema filoloogiaga. See huvi süvenes veelgi, kui ta tegi tutvust anglosaksi keelega. Ning
annaabi.ee 
