M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Mul on nii halb
mõelda, et sa võisid lasta mind Sereny Harperi juurde minna ja end narriks teha, ilma et
oleksid sõnagi
öelnud.»
See valgustas asja uuest küljest. Hommikune kavalus oli seni Tomi meelest tore ja väga
leidlik nali. Nüüd aga tundus see talle alatuna ja närusena. Poiss laskis pea norgu ega osanud
esialgu midagi vastata. Siis ütles ta:
«Tädike, kahetsen, et tegin seda; aga ma ei mõelnud järele.»
«Oh, laps, sa ei mõtle kunagi. Sa ei mõtle kunagi muule kui oma vallatustele. Sellele sa
võisid mõelda, kuidas Jacksoni saarelt öösel siia tulla ja meie kurvastuse üle naerda, ja sa
võisid mõelda, kuidas mind narriks teha oma valega unenäost, aga sellele sa ei mõelnud, et
meile kaasa tunda ja meid kurvastusest päästa.»
«Tädike, tean nüüd, et see on alatu, aga ma ei tahtnud alatu olla, tõesti ei tahtnud. Ja
pealegi ei tulnud ma sellel ööl siia teie üle naerma.»
«Milleks sa siis tulid?»