M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Muretseti hulk küünlaid, ja kohe algas üldine lippamine mäest üles. Koopa
suu,
A tähe kujuline avaus, oli kõrgel mäeveerul. Raske tammepuust uks oli riivistamata. Selle
taga
oli väike kamber, külm nagu jääkelder, mille seinad loodus ise oli voolinud massiivsest
lubjakivist, mis oli kasteniiske külmast higist. Romantiline ning salapärane oli seista siin
sügavas pimeduses ja vaadata välja päikesepaistes säravasse rohelisse orgu. Kuid see sügav
mulje
kadus peagi ja vallatamine algas uuesti. Niipea kui süüdati mõni küünal, tormati selle
omaniku
kallale; järgnes heitlus ja vapper vastupanu, kuid varsti oli küünal maha löödud või ära
puhutud,
ja siis kostis rõõmus naerulagin ning algas uus jaht. Kuid igal asjal on lõpp. Vähehaaval liikus
rongkäik järsult allapoole laskuvat peakäiku mööda edasi, küünlatulukeste
168
rea valgustades ährriaselt kõrgeid kaljuseinu peaaegu kuni nende ühinemise punktini
kuuekümne
jala kõrgusel