Ernst Ennost
Nii vaikseks kõikm on jäänud Kõik laulud kõik ära on läinud,
Su ümber ja su sees. Kõik endised helinad teel-
Mis oli, see on läinud, Mul kahju neist kevade käigul,
Mis tuleb, on alles ees. Kui hõiskavad ööbikud veel.
Päev pole, öö ei ole, Mul kahju neist lillede vilus,
Silm nagu seletaks, Kui metsaga vallatab tuul
Kui kuskil mäe nõlval Ning sinise laiuse ilus
Sa üksi seisataks Käib pilvede kõrguse luul--
Ja su ümber nagu tuuled Käib üle maa sügavus, sära
Su üle juttu a`aks-- Üks peidetud "armastan sind!"--
Ei mõista, siiski kõigest Mul kahju, kõik laulud läind ära,
Sa nagu aru saaks. Kes nüüd veel armastab mind.
annaabi.ee 
