Vaimuelu eestis poola ja rootsi ajal, venestamine eestis
Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.Ametlikus
asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele.Kubermanguasutustese suunati tööle
venekeelsed ametnikud ning igati toetati õigeusukiriku tegevust.Eriti aktiivselt levitas
õigeusku Eestimaa kuberner Sahhovskoi,kelle eestvedamisel rajati suur õigeusu
katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas
venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi
vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele
oskusest oli siiski ka kasu.See võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed
Venemaal.Ent venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu.Eestlaste endi hulgast
kerkisid esile avaliku elu tegelased,kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika
heaks.Ainsaks rahvuslikuks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht
Postimees.
annaabi.ee 
