luksi. · Temperatuur in peab hästi tundma. 0 kuni +20. kontoritööde puhul . kui liiga külm/ kuum inimene rahulolematu, hakkab tegelema sellega, et oleks norm olla. Füüsilist tööd kuuma temp juures ei jaksa teha. Õhuniiskus ja liikumine. Peen motoorika täpsus nõrgeneb miinuskraadide juures. · Müra see, mis meie jaoks on ebameeldiv hääl. Mõjutab müra kestvus, müra ennustatavus, müra valjusus. Võib kahjustada kuulmist ei erista vaikseid helisid. Takistamiseks mürabarjäärid. Suur müra avatud kontoriruumides, koolis algklasside vahetunnid, lasteaed. · Liikumine millegi sees (autojuhtimine); ta liigutab midagi; miski liigutab inimest (subjektiivne ebamugavus ja tervise riskid : maa puurimine). Kiire liikumine toob kaasa suurema hulga vigu. Kui kiirus suur, rohkem vigu.
jõudmist sisekõrva · Sisekõrv: tigu (muudab mehaanilise liikumise närvisignaalideks) : ovaalaken, spiraalleste, basilaarmembraan 51. Kuidas me tajume helisageduse ja heliintensiivsuse muutumist? Inimkõrva helide tajumisel on kindlad piirangud ja reeglipärasused. Kõrv ei suuda vastu võtta kõiki õhus kulgevaid laineid. Kõrv on ühtede lainete suhtes tundlikum kui teiste suhtes. Inimene tajub häältes 3 mõõdet: toonikõrgus, valjusus, kõla. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine ja ära tundmine definitsiooni järgi 2. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk) 3. Väldete määramine 4. Transkribeerimine
mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust.
mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust.
- Suurimad erinevused temporaalsagarate vahel – erinevused keele (vasak) ja muusika (parem) lokalisatsioonis Funtksioon Vasak poolkera Parem poolkera Keel Kõne, lugemine, kirjutamine, aritmeetika Prosoodia – kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestus, hääle valjusus ja kõrgus Ruumilised protsessid - Geomeetria, suunatunnetus, kujundite mentaalne pööramine Mälu Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu Liigutused Keerulised teadlikud liigutused Ruumilised liigutused
annaabi.ee 
