U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte
nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust
maha, ja langesid tõsise filosoofilise kriitika alla ja nende kõrvale tõusis veel kaks voolu,
mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis.
Paradigmavahetus oli muidugi geograafia enese asi, kuid selle kulgu m6jutasid kahtlemata ka sel
perioodil toimunud muutused teaduses üldse. Nendest tuleb eriti rõhutada süsteemlahenemise
metodoloogia valjakujunemist ja edasist arengut.
Tollal ei olnud sõna "paradigma" veel levinud, paradigmavahetusest veel rääkida ei saanud, küll aga
mõisteti, et geograafias peab toimuma tõsine pööre, isegi revolutsioon. Arvutite ja
matematiseerimise suurmoe mõjul arvati aga, et see tuleb matematiseerimise e kvantitatiivne
revolutsioon.
Eriti oluliselt muutus inimgeograafia, loodusgeograafiale oli paradigma vahetuse mõju märksa
väiksem. Sellepärast läksid ka kaks geograafia haru sel perioodil lõplikult lahku