Presidendi kõne vana-aasta õhtul
lugema ning nende õle mõtisklema. Just siin märkis Tooms Hendrik Ilves ära selle, mida paljud
meist koos on teinud (Teeme ära; Olümpiamängud; (Punk)laulupidu). Samas ka Eesti vabariigi
üheksakõmnenda sünnipäeva tähistamine, ajalugu on just see, mis meid, eestlasi, ühendab. Kõne
teises pooles muutusid teemad aga tõsisemaks: hetkel kätte jõudnud majanduse madalhetk ja üha
süvenev langus. Ka valitsusele soovituste jagamine/ manitsemine oli hea lüke; ka valitsuseliikmeil
tasub ju meeles pidada, milleks nad meie riigi etteotsa on valitud. Enim meeldisid mulle aga
tervituse lõpulaused. Et praeguses olukorras siiski hästi hakkama saada, tuleb meil kõigil märgata
oma ligimesi ning nendega arvestada, omaette rühkides on rasketest aegadest läbi saamine väga
keeruline; ja kui koos rõõmustada ei ole võimalik, on siiski parem koos teha kõik selle jaoks, et
kord taas õnnelik olla, talgutöid teha, sportlaste võitudele kaasa elada, laulda
annaabi.ee 
