Augusto Pinochet
Kolmeköitelise raporti
2000 leheküljel kirjeldatakse detailselt 3197 poliitilistel põhjustel tapmise ja teadmata
kadumise lugu, kusjuures komisjon tegeles ainult surmaga lõppenud inimõiguste rikkumistega
ja jättis tähelepanuta tuhanded juhtumid, kui ohver piinamise, röövimise või muu taolise
tegevuse üle elas. Aruande kohaselt hukkus diktatuuri ajal 3065 opositsionääri ning
terrorirünnakutes ja kokkupõrgetes vasakpoolsetega sai surma 132 sõjaväelast ja
valitsusagenti. Hukatute seas oli ka välismaalt sissetoodud terroriste ja mõrtsukaid.
Paljud surnuks piinatud heideti Vaiksesse ookeani või Mapocho jõkke. Umbes 1200 inimest
on senini teadmata kadunute nimekirjas. Kümned tuhanded inimesed, kelle seas oli väga palju
kultuuriinimesi, pidid Pinocheti reziimi algaastatel põgenema välismaale. Erinevalt Rettigi
komisjonist valdab Amnesty International aga hoopis teistsuguseid andmeid. AI kinnitusel
annaabi.ee 
