lahe rannikul. ● Narva kohal asus asula tõenäoliselt juba muinasajal, kuid linnus ehitati alles 13. sajandi lõpul. ● Tõenäoliselt õige pea oli linnuse juurde kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat. Põhjuseks võis siin olla Tallinna kartus konkurentsi ees, mis hiljem nurjas ka Narva vastuvõtmise Hansa liitu. Linnavalitsemine ● Narva asus Taani kuningriigi valitsemisaladel ● Narval oli lübecki linnaõigus aastatel 1345 – 1585 ● Lübecki õigus tähendab seda, et Narva linnakodanikel on samad õigused, mis Lübecki linnakodanikel. Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik ● Kirik ehitati 15. saj. Lõpus või 16. saj. Keskpaigas ● See on väike paekivist harukordne hoone kitsaste ruudukujuliste akendega. ● Kirik kuulub praegu õigeusuliste. ● Praegu toimuvad seal regulaarsed jumalateenistused
mõistis, et sakslased üksi ei suuda eestlasi vallutada Taanlased Tallinna all 1219 1220 Rootslased Lääne-Eestis, löödi välja Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest Hõbedast Buxhoevedeni Rist · Risti esiküljel punase läbipaistva kuumemailiga kaetud
annaabi.ee 
