Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
* 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale. ,,DIVIDE ET IMPERA" - Jaga ja valitse Selle poliitika põhimõteteks olid : 1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida. 4) Enamiku rahvakoosolekul osalejatest moodustasid proletaarid (lihtrahvas).
Kas tänapäeva Eesti on õigusriik? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Aastal 2010 avaldas Delfi Rahvahääl Rosalie Vee artikli ,,Kas Eesti on õigusriik?". Antud artikkel oli väga teravameelne. Autor tõi välja kõik põhjused, miks Eesti ei ole õigusriik ning
Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud
1 Kuhjad 2 Olemus Kuhi (ingl heap) on puu või mets, kus: igas tipus on üks võtmega kirje, kusjuures võtmed on omavahel võrreldavad; kehtib nn kuhjatingimus (ingl heap property): iga tipu kirje võti on vähemalt niisama suur kui tema suvalise alluva kirje võti. 3 Märkusi · Tihti kasutatakse ka kuhje, kus kuhjatingimuses nõutakse vastupi- dist järjestust: iga tipu kirje võti on ülimalt niisama suur kui tema suvalise alluva kirje võti (nn pöördkuhi (ingl min-heap)). · Kasutatakse mitut kuhjaliiki, millest igaühe puhul nõutakse lisaks tingimusi puu struktuuri kohta. 4 Eesmärk Kuhjad on ...
Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks....
5. Elu lühike, kunst pikk Ars longa, vita brevis 6. Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud tehtud Dictum factum 11. Jaga ja valitse Divide et impera 12. Kuni elan, hingan Dum spiro, spero 13. Päev õpetab päeva Dies diem docet 14. Eksimine on inimlik Errare humanum est 15. Mitte millestki mitte midagi Ex nihilo nihil 16. Lõvi tuntakse küüntest Ex unuge leonum 17
Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar KOKKUVÕTTEKS Arenda oma vaimu Valitse oma karakterit Õpi tundma teisi kõnelejaid Ära ütle, et sa pole valmistunud Ära hiilga rahulolust endaga Iga söök ei kõlba süüa, iga kõne ei kõlba kõnelda! · Tänan tähelepanu eest!
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on pikk, elu lühike sol-päike
Kas Eesti on õigusriik ? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnused: · Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument - ametlikult sätestab valitsuse
Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid Rooma seaduandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik Lääneprovintsid Idaprovintsid
roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng. Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik. Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi.
roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng. Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik. Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi.
teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena.
Gallid ütlesid häda võidetuile. 3.Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) - Hädaoht on lähedal 4.Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! - Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitilist rivaali. 5.Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) - Archimedesel olid liiva peale joonistatud ringid, ta uuris seda liivale rajatud geomeetriat. 6.Jaga ja valitse (divide et impera) - Vana-Rooma vallutajate ja nüüdisaja imperoistide poliitiline põhimõte 7.Rubico ületamine - Julius Caesari üleminek Rubico jõest. Ohtlik ettevõtmine, millest ei saa taganeda 8.Liisk on langenud (alea jacta est) - Küsimus on lõplikult otsustatud. 9.Ka sina, Brutus (et tu, Brute) - Enne Julius Caesari tapmist kuulus rubriik, mida ta ütles oma parimale sõbrale, kes ta reetis. 10.Tulin, nägin, võitsin (veni, vidi, vici) - Kui J
Monarhia vs Vabariik Kõigepealt tuleks need kaks mõiset vist lahti seletada, nimelt monarhia on üksikvõim ning vabariik on see kui riigis ei valitse ainult üks inimene, vaid hääleõigust on ka mitmetel teistel (nt:parlamendi liikmetel, rahval vms). Kui nüüd seada küsimuseks ,et kumb neist on parem siis on ka selle vastusega nii nagu paljudel teistel küsimutel ,ehk igaühu jaoks võb olla see vastus erinev, kuna tavaliselt igal asjal on oma plussid ja miinused. Mina kaldun miskipärast vastuseks leidma seda vabariigi varianti, sest kui on rohkematel kui ühel inimesel õigus riigi valitsemisel oma
Kunst Rokokoo. Rokokoo sündis 18.saj lõpupoole Prantsusmaal. Seda stiili iseloomustavad õhulisus, õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid
133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus. 40 aastat rahu ja õitsengut.Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator.Säilitas Senati ja ametnikud.Lasi palju ehitada , head teed.Lõi alalise sõjaväe, kindlustas piire.Eduka karjääri tagatis oli kuulumine mõjukasse perekonda
ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean. Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta (Somaali sillingi rahvusvaheline lühend SOS on väga tabav). Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa. 1969 tuli riigipöördega võimule Siad Barre, kes algul NSV Liidu ja siis USA toetusel valitses 1991. aastani. Kui USA lakkas Somaalia valitsust rahastamast, puhkes riigis kodusõda. 1993. aastast saadik puudub keskvõimul kontroll enamiku riigi üle. 1977
Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat.
Palgatööline vs. Ettevõtja Neil mõlemal on omad plussid ja miinused. Inimesele kes kardab riske ei ole ettevõtja elukutse sobiv, sest suurema riskiga, kui ettevõtja on võibolla vaid köielkõndja elukutse. Ettevõttlusel on kõige suurem risk just äri alustamine , sest kui su idee kukub läbi siis oled suurtes võlgades. Samas on ka raske enda äriga majandada, sest meie maailma majandus on niivõrd ebastabiilne, et ühel hetkel võib kaduda kõik ja teisel kasvada majandus nagu pambuspuu. Ettevõtluses on muidugi vaja ka suurt omaaktiivsust ja organiseerimist. Samas ei valitse sinu elus midagi väga kindlat, sest kui oled andnud välja otsuse siis sellest sõltub tihti kogu äri tulevik. Olles kiire taibu, innovaatiliste ideede ja organiseerimis valmis inimene võib sul äri endneda ja sa saad panna kasvama niiöelda igavese rikkuse puu. Olles piisavalt edukas saad sa jääda juba ruttu pensionile, sest sinu raha teenib r...
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem
. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid olid need misjonärid Saint Patrick, püha patrick 17.märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel. Keskaeg 476 Kokkuleppeliselt
Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15. Errar humanum est Eksimine on inimlik 16. Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi 17. Experimentia docet Kogemus õpetab 18. Festina fente Kiirusta aeglaselt 19. Finis coronat opus Lõpp kroonib tööd 20
Louis Bonaparte sai keisriks Napoleon 3 nime all' · 1860- ebaõnnestus Mehhiko vallutamine. Samal ajal teravnesid Napoleon 3 suhted teiste Eouroopa riikidega, kes ei soovinud, et Prantsusmaa liigselt tugevneks · 1870juulis-Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel.Prantsusmaa oli halvasti ette valmistanud, · 1870 4.septmeber- kuulutati Prantsusmaa taas vabariigiks · 1871- Pariisi barrikaad · 1893- sõlmiti sõjaline liit INGLISMAA · kuninganna Victoria valitse Inglismaal 1837-1901 · 1870- juhtival kohal olid liberaalid · 1870 teisel poolel hakkas kasvama konsevatiivide mõju · 1867- parlamendi reform · 1860 kujunes Iirimaal feenide liikumine, mis seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatud võitluse abil · 1870- Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks · 1893- loodi tööerakond e. Labor Party · 1901- kuningaks sai EDWARD 7
3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta 4. puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ? kui rooma oli vallutanud endale suure ala, siis ta teadis et võib tekkida ta vastu suur ülestõus ning siis ta leppis iga linnaga mis ta vallutas kokku et see ei tee ülestõuse teatud reeglitega. Ehk siis rooma reeglid ei olnud karmid tänu teadmisele et võib tekkida ülestõus. Rahvas elas nii nagu elas, aga uut sõda ei võinud ilma loata alustada 6 . Cannae lahing ja Pydna lahing .
Rooma impeeriumi allakäik, hukkumine ja õppetund Ajaloolises perspektiivis varisevad kõik tsivilisatsioonid kokku. Rooma tõusis üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres, olles vallutanud kogu Itaalia. Rooma impeeriumi varisemise põhjuseid arvatakse olevaid mitmeid. Sisemised põhjused- sisetülid rikaste ja vaeste vahel. Kuna riigiasjades kaasa rääkimine eeldas täielikku pühendumist, siis oli rikastel vaba aega rohkem. Vaesemad pidid tööd tegema, et peret ära toita. Ning see tähendas, et rikkam rahvakiht määras rohkem. Orjade sagedased ülestõusud mõjutasid ebastabiilsust. Orjad soovisid saada peremeestest sõltumatuteks ja vabadeks Rooma kodanikeks. Riigipöörded ja kodusõjad- oli ikka keegi, kes soovis saada kõige Rooma ainuvalitsejaks. Välisteks põhjustks võib pidada impeeriumi suurust. Impeerium oli niivõrd suur,et oli keeruline kõike ühtse kontrolli all hoida. Roomlased ise ei soovinud enam kodust kaugel olla ning ha...
Tunnikontroll • 1. Keda peetakse Rooma linna rajajaks? (1p) • 2. Mis aastal Rooma linn rajati? (1p) • 3. Mis on Ostia? (1p) • 4. Kes on Titus Livius? Miks ta tähtis on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid ...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter Keiser, kiusas taga kristlasi, olevat mõningatel andmetel pannud põlema Rooma linna Nero 7. Mida tähendavad järgmised väljendid ja millega seoses sündisid: 4p Jaga ja valitse! -- Roomlased valitsesid vallutatuid maid "jaga ja valitse" põhimõttel Iga vallutatud linna ja riigiga sõlmisid roomlased eraldi lepingud Roomlased ei olnud julmad valitsejad. Hoopis väga kavalad lepingud olid nii osavalt sõlmitud, et vallutatud alad ei saaks Rooma vastu sõjalist liitu moodustada Tsirkust ja leiba! -- Viljajagamine ja avalikud mängud. (?????) 8. Kes olid ja mille tõttu on kuulsaks saanud: 6p
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka
hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit inimene on inimesele hunt homo homini lupus est tegudes tugevalt, sõnades leebelt fortiter in re, suaviter in modo õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera öeldud, tehtud dictum, factum ütlemine pole veel tegemine dicere non est facere mõtlen, järelikult olen olemas gogito ergo sum töö kiidab tegijat auctorem opus laudat vesi ja leib koera elu aqua et panis vita canis armastus võidab amor vincit omnia kindel sõber selgub ebakindlas olukorras amicus certus in re incerta cernitur liisk on langenud alea iacta est
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
Oma kultuurile on nad täielikult truud. Iga prantslane usub siiralt, et kultuuriajastus on Prantsusmaa alati olnud maailmas eestvedajaks. Prantslased on vägagi meelelised inimesed. Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige ilusam kord. Kui tahetakse parkimis kohta, siis täiesti julmalt ollakse valmis võõrast autot rammima kulusid katmata. Nende kehakeele juurde käib ka kätlemine, mida tehakse nii ruumi sisendes kui ka ruumist lahkudes. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Prantslasi võib nimetada perekeskseteks. Neil on komme uhkustada oma lastega, kuid tähelepanuta ei jää noored ega ka vanad
1) jaga ja valitse Divide et impera 2) kasuta päeva Carpe diem 3) sõja ajend - Casus belli 4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris 14) surm on algus Mors principium est 15) mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Quod libet jovi, non licet bovi 16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat 20) hunt hunti ei murra Lupus non mordet lupum 21) toitev ema Alma mater 22) häda võidetuile Vae v...
lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1
· Räägi loomaga nagu inimesega, aga kavalda vähem. · Ainus, mis aitab surma vastu, on elamine. · Ära süüdista juhust, vaid ennast, et sa talle ette jäid. · Eriti ei saa leppida asjadega, mis sinust ei olene. · Ära sõltu sellest, mis sinust ei sõltu. · Kes ennast lohakalt petab, on langenud inimene. · Ka inimese sisemine põlemine võib saastada keskkonda. · Eneseanalüüs on levinumaid eneseimetluse vorme. · Valitse ennast, kuid mitte teiste abiga. · Liialt tuult nuusutades võid kaotada hääle. · Kui su lagi on käes, viikase sind kõrgemasse ruumi. · Saabuv hetk neelas igaviku alla. · Tühi hing on kõige nobedam täis saama. · Kui end väga peidad, võid ennast lõpuks kaotada. · Tihti näidatakse just naerdes hambaid. · Haritus on omandatud võime kohaneda harimatusega.
Vana-Rooma Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik ehk res publica. Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool l...
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma
36. per aspera ad astra - läbi raskuste selle usk 11. debes, ergo potes – sa pead, järelikult tähtede poole 37. persona non grata – ebasoovitav isik, suudad 12. de die in diem – päevast päeva eriti diplomaatias 13. dies diem docet – päev õpetab päeva 38. primus inter pares – esimene 14. divide et impera – jaga ja valitse võrdsete seas 15. dum spiro, spero – kuni hingan, 39. pro et contra – poolt ja vastu loodan 40. sic et non – jah ja ei, poolt ja vastu 16. dura lex, sed lex – karm seadus, kuid 41. sine ira et studio – viha ja (selline on) seadus eelarvamuseta, erapooletult 17. errare humanum est – eksimine 42. sit tibi terra levis – olgu muld sulle
29. mõistuse ja käega mente et manu 30. keelevääratus lapsus linguae 31. kunst on pikk, elu lühike ars longa, vita brevis 32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36. öeldud-tehtud - dictum-factum 37. surnutest räägitakse ainult head de mortuis nil nisi bene 38. jaga ja valitse divide et impera 39. eksmine on inimlik -errare humanum est 40. kogemus õpetab experimentia docet 41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, m...
päästab riigi hävingust). Tänu sellele levis kristlus üle kogu Rooma. 10) Mõisteid: 11) aatrium eestuba rikaste Rooma elanike majades// avatud siseõu, 12) amfiteater lõbustusehitis, kus gladiaatorid võitlesid üksteise ning loomadega, 13) apostel - 14) augur preester- 15) divide et impera usukuulutaja, ennustaja, jaga ja valitse, 16) diktaator ülemvõimuga ametnik, kes palgati kuni pooleks aastaks kui riiki ähvardas suur oht, 17) evangeelium - 18) foorum - turuplats, 19) geenius - rõõmusõnum, kodukaitseruum, 20) gladiaator elukutseline võitleja 21) imperaator - võimukandja, (meelelahutuseks),
Kui ühele õpilasele lisandub üks kes kaitseb ja teisele teine nii arenevadki suuremad kambalised vägivallatsemised koolides, millesse võib sekkuda ka politsei. Teiseks toimub vägivallatsemine pidudel/baarides.Eriti lihtne on tüli tulema purjus inimeste vahel.Hakatakse vaidlema mingite tühiste asjade üle ning edasi võib juba tulla käsikähmlus. Sellest võib areneda suurem või siis väiksem vägivallatsemine,milles võivad väga paljud inimesed viga saada.Kuna purjus inimesed ei valitse ennast ja võivad teha peaaegu kõike,siis võib sekkuda ka politsei kes ajab asja joonde ning vahel võib vajadusel isegi inimesi vigastada. Kolmandaks esineb vägivalda kodudes.Vaidlus millest areneb edasi suurem tüli võib tekkida vanemate vahel, laste vahel ning vanemate ja laste vahel.Kõige hullem on see kui laps(ed) peavad pealt nägema kuidas vanemad kaklevad.On ka juhtumeid kus vanemad peksavad oma
Keelteoskus on rikkus Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks se...
Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius
elada. Demokraatlikus riigis pole inimestel keelatud teha oma valikuid enda tahtel. Erinevaid võimalusi on võimalik teha erinevates valdkondades.Võimalused on näiteks elukoha valimine, koolis käimine, töökoha valimine ja suhtlemine. Valikuid piiravad ainult iseenda materiaalsed võimalused. Demokraatlikus riigis on inimestel rohkem sõnaõigust, kui mittedemokraatlikus riigis. Tahan elada õigusriigis, sest inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused ning nagu me kõik teame, siis on seadused erapooletud. Ideaalne õigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne. Riik, kus seda põhimõtet enim on püütud ellu rakendada, on Ameerika Ühendriigid. Kõik riigid pingutavad selle nimel, et inimestel oleks tagatud turvalisus ning üleüldine heaolu
tänapäeval iseenesest mõistetavatele loodusnähtustele ei osatud selgitusi anda. Tänu sellel oldi ka looduse suhtes aupaklikud. Inimkond arenes ning samamoodi teadus koos tehnikaga. Kõik vanad müstilised looduses toimuvad asjad on leidnud enesele seletuse ning mis sellest hullem inimene on looduse enese heaks tööle pannud. Inimkond on loodust sellel pikal võimuvõitlusel alistamas ning paistab, et enam ei valitse loodus meid vaid vastupidi inimene on looduse kuningas. Siinkohal saab alati vastu vaielda ning väita, et looduse kuningas on sama, kes valitseb ka dzunglit lõvi, kuid mida maksab ühe kiskja kiirus, jõud ja arukus poolemeelse küti püssitoru ees? Kõik, mis sünnib looduses on inimese põhjustatud. Me nõuame üha paremat ja mugavamat elu, kahjustades sellega võib-olla eneselegi teadmata loodust. Tahame tarbida elektrit ning kasutada erinevaid elektroonilisi vahendeid,
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
