paratamatult erinevaid asju. Väitega saab igati nõustuda, me ei saa eeldada, et kõik riigi kodanikud suhtuksid kultuuripärandisse samamoodi. Autor märgib õigesti selle, et demokraatlik kompromiss võib lõplike väärtuste taandamatute erinevuste vahel ainult kahjustuda. Oluline on ka veel üks probleem demokraatlikus otsustusprotsessis, praeguste ja tulevaste rahulduste hindamine. Autor peab oluliseks toetumist demokraatlikele valistemisvormidele ehk selleks seatud institutsioonide tingimusteta usaldamisele. 18. sajandi demokraatiafilosoofiat võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia.