Mis on veeringe?
Jõeäravool muutub päevast päeva
ja isegi minutist minutisse. Peamine mõjutaja on muidugi sademevee äravool valglast.
Vihm tõstab jõe veetaset ning see võib tõusta ka siis, kui vihma sajab kaugel ülesvoolu -
pea meeles, et kogu valglas sadanud vesi jõuab kord jõe suudmesse. Jõe suurus oleneb
peamiselt valgla suurusest. Suurtel jõgedel on suured ja väikestel väikesed valglad. Eri
suurused jõed reageerivad sademetele ja valingvihmadele erinevalt. Suurtes jõgedes
tõuseb ja langeb vesi aeglasemalt kui väikestes. Väikese valglaga jõe veetase muutub
minutite või tundide jooksul, suurtes võib selleks aga kuluda päevi ning üleujutused
võivad kesta pikka aega
Mageveevaru: Maakera pinnal leiduv
magevesi
Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või
oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad