Meetodi valik oleneb uurimuse eesmärgist ja uuritava populatsiooni iseärasustest. Tõenäosuslikest valimitest on tuntumad lihtne juhuvalim (simple random sampling), süstemaatiline juhuvalim (systematic random sampling), kihtvalim (stratified random sampling), klastervalim (cluster sampling) ja mitmetasandiline klastervalim (multistage sampling) (Flick 2011a:713; Sturgis 2006:113117; Hayes 2005:3639). Mittetõenäosuslikeks valimiteks on mugavusvalim (convenience sampling), ettekavatsetud valim (purposive sampling), kvootvalim (quota sampling), lumepallivalim (snowball sampling) teoreetiline valim (theoretical sample) (Flick 2011b:117123; Berg 2004:3537; Krippendorff 2004:113116; Marshall 1996:523524), mida kasutatakse just kvalitatiivsetes uurimustes. Suhteliselt uus valimi moodustamise viis on uuritava juhitud valimi koostamine (respondent driven sampling) (Heckathorn
annaabi.ee 
