Inimese areng ja eelased
Australopithecus
Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis
ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid
võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja
küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad.
Homo habilis
Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu.
Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise
kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal
ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses
(muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt
ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide
korjamisest.