GENEETIKA
suurematel plasmiididel ka tra geenid, mis on vajalikud plasmiidi ülekandeks
konjugatsioonil.
Kromosoomiväline DNA, mis on rõngjas, autonoomne, paljunemisvõimeline, replitseeruvad
autonoomselt, võivad intergreeruda bakteri genoomi (episoom, teatud juhtudel). Igal plasmiid
paljuneb sõltumata sellest kas põhikromosoom paljuneb või mitte.
Ühes rakus võib olla mitu, isegi sada plasmiidi, kuid nende esinemine või mitteesinemine
sõltub konkreetsetest valikusurvetest. Looduslikes bakteritüvedes on alati palju plasmiide,
kunslikes tingimustes hakkavad nad aeg-ajalt ära kaduma. Erinevate plasmiidide
eksisteerimine sõltub sellest kas nad omavahel sobivad.
Plasmiidid on need, kes kõige esmalt kantakse ühest rakust teise ja nii vahetatakse pärilikku
materjali. See on vajalik selleks, et prokarüoodide populatsioon peaks vastu valikulisele
survele.
Plasmiidide funktsioonid
1. R-plasmiidid ehk resistentsust määravad plasmiidid
2
annaabi.ee 
