sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus. Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. Ajaloo arutluse hindamisjuhend. Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 2p - ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p - ajaline määratlus;
VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid...
sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus. Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. (4) 10 Pulmad Eesti pulmakombestikule on iseloomulik peigmehe ja pruudi passiivsus. Olles küll peategelased, ei tegutsenud nad ise, vaid nende eest toimetati kõik ära -- niihästi kosimisel kui pulmades. Kosjas kõneles ja tegutses isamees, vanem abielus mees, tavaliselt peigmehe
on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks. Sellepärast peetaksegi valgustussajandit kosmopoliitseks sajandiks. Autorid uurivad vastastikku üksteise mõju teineteisele. Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt poolt inglise kirjandusoludest (võrreldes prantsuse olusid inglise oludega). Ajakirjanduse teke ja areng aitas sellele ideede levikule maalt maalt tugevasti kaasa. Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe" tõlgiti esimesena eesti keelde. Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet maailmakodanik. Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju
ja neid analüüsida. ,,Clarissat" on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiripealne. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega. Richardsoniga seoses räägitakse sentimentalismit. Ühiskonnas levis mõistusele põhinev arusaam ja sajandi keskpaigast alates said diskursuseks tunded. Ratsionalistlik ja mõistusepärane suund algas juba varem ja väljendus ilukirjanduses.
Seal käidi näidendeid pigem kuulamas kui vaatamas. 14) Voltaire'i teatritegevus ja tema reform (,,tühja ruumi" probleem). Teda nimetati kolmandaks suureks traagiliseks poeediks. Küllaltki liialdatud. Vaevalt keegi tänapäeval Voltaire'i lavastama hakkab, või lugema, teiste kõrval ta pole jäänud klassikuks. Tema tugevus ei olnud temas kui dramaturgis. Ta oli üks silmapaistvamaid teatritegelasi. Oli väga mitmekülgne teatritegevuses. Ka elus oli ta mitmekülgne. 18. sajandit, valgustussajandit nimetatakse ka Voltaire'i sajandiks. Tema esimene tragöödia ,,Oidipus" 1718 valmis ja lavastati, 3 aastat pärast Louis XIV surma, 1778. aastal lavastati tema viimane tragöödia, oli ka tema surma aasta. 60 aastat sisustas commedia france'ga. Tema puhul kõige esimene asi: tulihingeline klassitsist (vaadetelt, hoiakult jne). Just Voltairele kuulub lause: ,,Kolme ühtsuse reegel need on ahelad, milles tuleb õppida kaunilt tantsima." Üpriski kahemõtteline, vastuoluline ja paradoksaalne
annaabi.ee 
