Valgustusajastu
VALGUSTUS
XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust
valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk
mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine
rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid,
pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia
(usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu
usutunne