alged.Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan ning jutustus. Teater ja draama püsisid veel klassitsistlike tavade juures. Luule jõudis uue õitsengule alles sajandi lõpu poole varajases romantismis,sest nimesele tõi huvi tundeelu ja looduse suund inglise luulesse ning varem ei pööranud valgustuskirjanikud luulele erilist tähelepanu. Prantsuse valgustuskirjanikud Voltaire(1694-1778), kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli üks silmapaistvamaid Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane, kirjandusteoreetik ning isegi Prantsuse Akadeemia liige. Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid.
vaenlasi -liigagi sageli ei suutnud ta varjata oma vaimset üleolekut: inimesed kasutavad mõtlemist üksnes oma väärtegude õigustamiseks ja sõnad vaid varjavad nende tegelikke mõtteid. - nende ja teiste pärast pidi ta korduvalt vanglas ja pagenduses viibima -kõige enam hinnatud siski tema saavutusi filosoofiliste jutustuste alal Friedrich Schiller (1759-1805) -saksa kirjanik ja valgustaja -tema eeskujudeks olid mitmed prantsuse valgustuskirjanikud (Voltaire) -sündis 10.nov 1759 Saksamaal, sõjaväevelskri pojana -oma hariduse sai ta sõjaväetüüpi kinnises õppeasutuses(seal oli range kord) -Schilleri enda sõnade järgi püüdi neist vormida kivid-tundetud käsutäitjad -temast taheti vormida sõjaväevelskrit -koolimüüride vahel valmib tal esikdraama ,,Röövlid" (näidend) õhutatakse vabadusiha, peategelaseks on Karl, vaba vabadusvõitleja, ta võitleb kohalike rõhujate vastu. Kokku kraabidut kraami annavad nad vaestele
- teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik. Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse teoseid ning jõudis esimeste seas ka eesti keelde. Raamatus räägitakse ebausust, mida inimene peab oma mõistusega kontrollima. Nt üksikul saarel põõsast sahinat kuuldes arvas Robinson Crusoe, et tegu on saatanaga. Sellest õpetus mitte uskuda kohe kõike, vaid vaadata mis seal päriselt on ja mõelda reaalselt
Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset
suur seltskonnasajand. Inimesed käisid palju läbi salongides. Nad võisid ka kodudes vastu võtta palju inimesi. Räägiti kunsti ja kirjanduse probleemidest jne ja sealt formuleerisidki vaated. Kindlasti üks neist arvamuste levitajaks oli Lord Shaftesbury. Ta oli kirjamees. Levitas ka JL vaateid. Temalt pärineb ka huumori olulisuse esiletõstmine. Väljanaermine annab võimaluse levitada tõde. Tõde on üksnes see, mis (kriitilisele) naeruproovile vastu peab. Valgustuskirjanikud naeruvääristavad oma ajastud, asudes distantsile. Justkui püütakse vaadata neidsamu omaajastu probleeme eemalt ja naerdakse nende üle teataval moel. Lisaks on loomulikud asjad olulised. Shaftesbury-Näiteks inimesel on loomulikud kõlblustunded. Loomulik kõlblustunne: inimene on loomult hea ja ühiskond muudab tema halvaks. Inimesel on loomulik ilutunne jne. Shaft oli väga polulaarne ja seltskonnainimene. Kirjutas lühemalt ja lihtsamalt kui Locke
annaabi.ee 
