religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee suureks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia, ehk prantslaste ,,Encyclopedia", mis ilmus 28-köitelisena kõigi suurte valgustusfilosoofide osalusel aastatel 1751-1772. KULTUURIOPTIMISM Valgustusmõtlejad arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE
Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat
Locke kutsus kaitsma inimese loomulikke õigusi ja arendama mõistust ja viisakust. Neist loomulikest õigustest loovutatakse osa vabatahtlikult, kui minnakse üle ,,looduslikust olekust poliitilisse olekusse" (riik). Riik peab neid loomulikke õigusi aga säilitama ja kaitsma. Prantuse valgustusfilosoofide vaateid võiks kokku kokku võtta seitsme märksõnaga. Need on: autoriteedi eitamine (seisnes vanade autoriteetide ründamine), ratsionalism (kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest), valgustusidee (rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks), kultuurioptimism (edu oleks kohe võimalik, kui eeldused (valgustamine) oleks täidetud), looduslähedus (loodus on hea ja inimen on hea, kõik halb tuleb ühiskonnast, nii et lapsed peaksid kasvama looduses, maal), humaniseeritud kristlus (religioon tuli vastavusse viia inimese ,,loomuliku" mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik ja õpetussõnad,
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
ö. valgustuse normiks, rääkida prantsuse keeles. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonna haridust ja teadmisi. Valgustajate teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Looduse ees on inimesed võrdsed väidsid valgustajad eesotsas Rousseau’ga , mis pärast tuli kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Valgustajad nõudsid mõttevabadust. Teadmiste talletamikseks ja põlistamiseks hakati looma entsüklopeediaid. Lisals popoulaarteadusele ja ilukirjandusele asus valgustusidee aktiivse levitamise teenistusse ajakirjandus. Valgustus kirjandus on suures osas filosoofia kallakuga Romaani kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat. Teater mõjutas ühiskonda isegi rohkem , kuna seal publikus oli ka rohkelt neid kes romaane ei lugenud. Areng luules aeglustus , kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Ülistati mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid. Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava
Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks
........................................................19 Valgustusaeg..................................................................................................................................20 Vastuhakk autoriteetidele..........................................................................................................20 Ratsionalism..............................................................................................................................20 Valgustusidee............................................................................................................................20 Kultuurioptimism......................................................................................................................20 Tagasi looduse juurde................................................................................................................20 2
M oskas inimesi näha nende hingepõhjani ja tundis teatri nõudmisi põhjalikult: elav kujutlusvõime + ainulaadne sõnaseadmisoskus + koomikameel = teoste värvikus ja elavus. Valgustus Valgustus on 18.sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mida iseloomustab mõistusepärasus. Võtmesõnad: autoriteedi eitamine – kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt ratsionalism – kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest, kas usk ja moraal tulenevad mõistusest valgustusidee – rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks, tähelepanu pedagoogilisele tegevusele looduselähedus – mõistus on looduse kingitus, loodus on hea ja inimene on oma loomult hea, kõik halb tuleb ühiskonnast humaniseeritud kristlus – religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis oli ebamõistlik
.. Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks põhiline argument, miks Valgustus on illusioon, on see, et arusaam asjade loomusest ei ole inimmõtlemise tulemus, vaid peidus maailma asjades endis. Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
