Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee suureks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia, ehk prantslaste ,,Encyclopedia", mis ilmus 28-köitelisena
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse
Neist loomulikest õigustest loovutatakse osa vabatahtlikult, kui minnakse üle ,,looduslikust olekust poliitilisse olekusse" (riik). Riik peab neid loomulikke õigusi aga säilitama ja kaitsma. Prantuse valgustusfilosoofide vaateid võiks kokku kokku võtta seitsme märksõnaga. Need on: autoriteedi eitamine (seisnes vanade autoriteetide ründamine), ratsionalism (kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest), valgustusidee (rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks), kultuurioptimism (edu oleks kohe võimalik, kui eeldused (valgustamine) oleks täidetud), looduslähedus (loodus on hea ja inimen on hea, kõik halb tuleb ühiskonnast, nii et lapsed peaksid kasvama looduses, maal), humaniseeritud kristlus (religioon tuli vastavusse viia inimese ,,loomuliku" mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik ja õpetussõnad,
tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest. · Valgustusidee- eeldas pedagoogilist tegevust ehk inimese harimist. Selle ideega hakkavad tegutsema entsüklopedistid, hakatakse arendama 28 köitelist Prantuse entsüklopeediat. Seda alustas Denis Dinderot. · Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima inimeste arengut ja ajalugu. · Looduslähedus- kõik halb tuleneb ühiskonnast, seetõttu peaks laps kasvama eemal linnast, kauni looduse rüpes maal.
valgustuse normiks, rääkida prantsuse keeles. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonna haridust ja teadmisi. Valgustajate teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Looduse ees on inimesed võrdsed väidsid valgustajad eesotsas Rousseau’ga , mis pärast tuli kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Valgustajad nõudsid mõttevabadust. Teadmiste talletamikseks ja põlistamiseks hakati looma entsüklopeediaid. Lisals popoulaarteadusele ja ilukirjandusele asus valgustusidee aktiivse levitamise teenistusse ajakirjandus. Valgustus kirjandus on suures osas filosoofia kallakuga Romaani kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat. Teater mõjutas ühiskonda isegi rohkem , kuna seal publikus oli ka rohkelt neid kes romaane ei lugenud. Areng luules aeglustus , kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Ülistati mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid. Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava
Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks
.......................................................19 Valgustusaeg..................................................................................................................................20 Vastuhakk autoriteetidele..........................................................................................................20 Ratsionalism..............................................................................................................................20 Valgustusidee............................................................................................................................20 Kultuurioptimism......................................................................................................................20 Tagasi looduse juurde................................................................................................................20 2
tundis teatri nõudmisi põhjalikult: elav kujutlusvõime + ainulaadne sõnaseadmisoskus + koomikameel = teoste värvikus ja elavus. Valgustus Valgustus on 18.sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mida iseloomustab mõistusepärasus. Võtmesõnad: autoriteedi eitamine – kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt ratsionalism – kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest, kas usk ja moraal tulenevad mõistusest valgustusidee – rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks, tähelepanu pedagoogilisele tegevusele looduselähedus – mõistus on looduse kingitus, loodus on hea ja inimene on oma loomult hea, kõik halb tuleb ühiskonnast humaniseeritud kristlus – religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis oli ebamõistlik
.. Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks põhiline argument, miks Valgustus on illusioon, on see, et arusaam asjade loomusest ei ole inimmõtlemise tulemus, vaid peidus maailma asjades endis. Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega