Punanihe
Seda efekti on
mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9.
Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega,
on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses.
Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks
tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud
valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta
augu läheduses mõjuvate ülitugevate gravitatsioonijõudude tõttu on sinna sattunud osakestelt
kiirgunud valgus tugevalt punanenud.
Puna- ja sininihet saab märgata liikudes relativistliku raketiga. Juba võrdlemisi väikeste
kiiruste juures on näha, kuidas need tähed, mis jäävad lennusuunda, hakkavad muutuma
järjest sinakamateks ja violetsemateks, seevastu need tähed, mis jäävad vastaspoole