Valgustus ja valgustatud absolutism
Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu,
kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat
ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik,
leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates
ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest.
Praktilisemaid käsitlusi riigivalitsemise kohta andsid sellised valgustamisfilosoofiate voolud
nagu kameralistid ja füsiokraadid. Kameralistid pidasid inimeste heaolu nimel oluliseks
riigi tuge ja rahva teenimisele andunud monarhi, kes oleks tuttav filosoofiaga; samuti
ülistati reegleid ja seaduseid. Füsiokraadid tegelesid pigem majandusküsimustega,
põhiideeks oli, et riigi sekkumine majandusellu oli lubamatu. Oluliseks peeti
põllumajandust, mis andis ainsana puhastulu ja st pöörati tähelepanu talurahva kaitsele, et