Juht: tavaliselt metall-kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega kaetud. Pooljuht juhib elektrit halvemini kui juht, sest nendel ainetel pole elektrone puudu ega üle(juhtidel puudu), juhib elekrit vaid siis kui aine võresse saabuvad lisandite aatomid ja tekivad vabad elektronid või augud. Pooltäidetud tsooni elektronid metallides moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi ehk elektronpilv(nimetus tuleb sellest et elektronid liiguvad metallides vabalt nagu gaasides). Isolaator: väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht, nt. õhk, klaas, portselan, parafiin, õli jt. Elektrone loovutav lisand: doonor (lisand kasvatab pooljuhis juhtivust, kasvatades ainesse teise aine aatomeid, tavaliselt jääb aga üks elektron ikka üle ja see vabaneb juhtivuselektronina tekib n-pooljuht.) Energiatsoon ehk valentsitsoon - hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Elekrit...
jälgida protsessi kontaktivabalt. Neid kasutatakse kõikjal, kus on vajadus millegi olemasolu tuvastada, sorteerida või loendada. Sensorite rakendused ulatuvad autotööstusest, koosterobotitest ja ladustamisest konveierlintide, pakkimismasinate ja trükitööstuseni, rääkimata siinkohal jälgimis- ning ohutussüsteemidest. Optiliste sensorite tööpõhimõtted varieeruvad tüübipõhiselt suuresti: valgustajurid, värvisensorid, lasersüsteemid, infot edastavad optilised sensorid, kaugusmõõturid jne. Rakendustes, kus ühe kiirega optiline sensor ei ole piisav, võib kasutada suure valikuga kiirtevõrgustikku, mida kasutatakse näiteks komplekteerimisel, liftiuste jälgimisel või trükimasinates paberidefektide tuvastamiseks. 4.1. Optiliste sensorite tööpõhimõte ning ehitus Sobiva optilise sensori määramiseks tuleb analüüsida tuvastatava objekti suurust, kuju ja pinna