piludest lähtuvad lained liitudes tugevdavad üksteist. Kolmnurgast ABC saab leida kaateti AC pikkuse: |AC| = |AB|sin f=c sin f. Maksimumid paistavad nurga f all, mis on määratav tingimusest C* sin f=+/- k kus k =0, l, 2, ... 10.Milles seisneb valguse dispersiooni nähtus? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 11.Milles seisneb valguse polarisatsiooni nähtus? Millisel kahel juhul toimub valguse polariseerumine? Polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. Valguslaines muutuvad sinusoidaalselt nii elektri kui magnetväli. Nende võnkumised toimuvad teineteisega ristsuundades ja kanduvad ruumis edasi, moodustades valguslaine. 1.) Valguse polariseerumine toimub valguse peegeldumisel. 2.) Valguse polariseerumine toimub ainetes läbi minekul.
ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused
Värvuste järjestus spektril on samasugune nagu vikerkaarelgi:punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violetne, kusjuures üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. Kui koondada spektrivärvustega kiired läätse abil, saame ekraanil valge valguslaigu. See katse näitab, et valgus ei omanda värvust mitte prisma värvitu klaasi toimel, vaid, et värvilised valgused on koostisosadena valges valguses olemas. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest; selle silma langemisel tekib värvusetu nägemisaisting. Spekter tekib seetõttu, et valges valguses sisalduvad värvilised valgused murduvad erineval määral: punane
30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha
30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha
number) - MURDUMISNÄITAJA refractive index RI tähistab valguse murdumise hulka erinevates materjalides mida suurem in RI number, seda enam valgus optikas murdub ja seda enam tekib ka dispersioon - HAJUTAMISVÕIMSUS abbe number tähistab seda, kui palju mingi materjal valgust läbi laseb. Mida suurem on Abbe number, seda enam materjal (näiteks klaas) hajutab valgust ja seda enam on valgusspekter lahtutatud eri tooni osadeks ehk seda enam tekib kromaatiline aberratsioon. 19) Miks võiks mittefikseeritud maksimaalse avaga suumobjektiivi kasutamine olla tülikas? - Sest see takistab pildistamisprotsessi, kui pead pidevalt jälgima, kui kaugele "tohib" suumida, et objektiiv võimaldaks sobitud ava kasutamist. Kuna pildistades hoogu sattudes ei pruugi sellele igal hetkel tähelepanu pöörata,
Süda lööb päikese jõul, aju töötab päikese jõul. Me mõtleme ,,päikesemõtteid", isegi kui nende sisu ahel nii sünge olla võib. Päike on olnud aluseks maa kliimale. Seda koosmõjus meie loodusliku kasvuhoonekattega, mis miljardite aastate vältel on mähkinud meie planeeti veeauru, süsihappegaasi ja teiste soojust hoidvate gaaside sisse. Imestus nr.2: Musträstalaul imeliselt kaunis Ka musträsta tõmbab käima päike. Päevad lähevad pikemaks ja kui valgusspekter on õige tugevusega, ärritab see võrkkesta linnu silmas. Signaal jookseb hüpotalamusse ajaks, mis mõjutab hüpofüüsi nii, et see saadab vere kaudu hormoone munanditesse. Need suurnevad ja küpsevad ning vabastavad omakorda molekule, mis annavad stardisignaali rästaflöödile kõrisõlmes. Päikese energia on maandunud, tunginud rästasse ja pannud ta valmis armastama, tooma maailma poegi ja andma edasi oma DNA-koode. Imestus nr.3: Rohu-ja karjamaad pakuvad kõige enamat
annaabi.ee 
