Optilised nähtused atmosfääris
Tavaliselt võib seda näha külmale ööle järgneval
hommikul, kui palju soojust on maa- või merepinnalt kosmosesse kiirgunud. Fatamorgaana
puhul näivad horisondil olevad objektid, nagu saared, laevad, jäämäed või kaljud kõrgemad ja
pikemad. Sageli on fatamorgaanat näha merel ja kõrbes. ( Davis, 1978 )
HALOD
Halod on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised
nähtused tugeva valgusallika ümber. Harvem võivad need olla ka poolringi, kaare või
valgussamba kujuga . Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades
võivad need tekkida ka võimsate tänavalaternate ümber. ( Jürissaar, 1999)
Halo tekib valguse ning jääkristallide koosmõjus. Halo kuju ning värvused ja nende paigutus
sõltub eelkõige jääkristallide kujust ning paiknemisest ruumis. Lisaks on vaja, et
jääkristallidest pilved või kogumid ei oleks nii tihedad, et neelaksid kogu või suurema osa
valgusest. Oluline on otsekiirguse läbipääsemine