Spektrofotomeetria
Lambrt- Beeri
seaduse järgi:
I0- lahusele langeva valguse intensiivsus
I- lahust läbinud valguse intensiivsus
-aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist,
valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1)
l- lahusekihi paksus (cm)
C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M)
=-logT=-log(I/I0)
A-lahuse neelduvus (optiline tihedus)
T- läbilaskvus
Elektromagneetiline kiirgus ehk valgus on dualistliku olemusega:
1.Seda saab vaadelda valgusosakesena ehk footonina ehk valguskvandina, mida iseloomustab
energia E=h*v (h=6,6254*10^-34 J/s)
2.Samas võib valgust käsitleda elektromagnetlainena. Igal ainel on omadus neelata ja
peegeldada elektronmagnetkiirgust, kusjuures neeldunud ja peegeldunud hulk on võrdeline
aine hulgaga. Seda nähtust rakendatakse spektrofotomeetrilisel analüüsil.
Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele