"valguslampide" - 1 õppematerjal

Referaat virmalistest

olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik. Kokkupõrge sunnib aatomeid välja andma väga täpse lainepikkusega valgust. See annab virmalistele punased ja sinised toonid. Interaktsiooni elektronide ja aatomite vahel toimub 70 kuni 300 km kõrgusel maapinnast ja nõuab väga väikest gaasitihedust.(1, 2) Nagu eespool mainitud, ajendab interaktsioon elektronide ja aatomite vahel helendama peamisi koostisaineid ­ lämmastik ja hapnik ­ nagu gaas valguslampide sees. Kuna aatomid annavad valgust välja ainult teatud lainepikkustel, siis ongi virmalistel looduses ainulaadsed värvid ­ sinine, punane, roheline. (1, 2) Virmaliste tekkimine algab rahuliku heleda kaarega põhjapoolt. Kaare madalam põhjapoolne serve on teravam, ülemine udusem. Kaare ülemise otsa juures võib olla ka teine väike, udune kaar. Sellisena püsivad virmalised umbes tunnijagu.(2) Teises faasis muutub kaar heledamaks, sõlmub ja liigub kõrgemale. Kaarele tekivad