Lisaks valguse murdumisele on olemas veel mitmesuguseid valgusega seotud nähtuseid, nagu näiteks valguse dispersioon, difraktsioon, interferents ja polarisatsioon. Nende keeruliste nimede taga peitub aga hoopis lihtsamad seletused. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest. Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar, kus vihmapiisad jagavad valge valguse erineva pikkusega valguslaineteks. Difraktsioon on aga füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Difraktsiooninähtuseid on tihti näha ka igapäevaelus. Üks difraktsiooni hästi iseloomustav näide on seotud valgusega; nagu näiteks CD või DVD tihedalt pakitud rajad käituvad kui
teise? Kui valgus langeb pinnale risti, siis murdumist ei ole ja kiir levib edasi samas suunas mis ennegi. 7.Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse levimise kiirusest antud aines ja vaakumis : 8. Valguse dispersiooniks nimetatakse : Valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest. Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar, kus vihmapiisad jagavad valge valguse erineva pikkusega valguslaineteks. 9.Vikerkaare põhjuseks on Vikerkaart näeb maapealne vaatleja enamasti spektrivärvide kaare või nende süsteemina ning on optiline nähtus. Sealhulgas on vikerkaare välimine osa punane ja sisemine osa sinine. Tavaliselt ei ole kõik seitse värvust selgesti eraldatavad, vaid üks või teine on ülekaalus. Vikerkaare värvid põhjustab dispersioon, mis tähendab murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest, kusjuures rohkem kalduvad kõrvale lühemad lainepikkused.
annaabi.ee 
