17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine) Laineoptika Tegeleb laineiseloomust tulenevate nähtustega. (inerferents) Kvantoptika Valgust käsitletakse nii osakestena kui lainetena. Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud.
See aeg hakkas Louis töötama oma doktoritööga teemal ,, uuringud kvantteoorias" . 1924 aastal sai Louis de Broglie oma uurimistöö kvantteoorias valmis Pariisi ülikooli teaduskonnas. Tees koosnes paljudest märkimisväärsetest leidudest, mis Louis de Broglie oli kahe aasta jooksul avastanud. Tema töö fookus seisnes ideel, et kui valgus on osake, siis osakesed peaksin moodustama laineid. De Broglie oli veendunud, et Einsteini avastus valguskvantidest oli üldine. Seega pakkus ta välja, et laine levimist võib seostada osakeste liikumisega, olgu see siis footon, elektron või prooton. Ta jätkas sageduste andmistega lainetele. Lähtudes osakeste liikumisest kutsus De Broglie neid laineid ,, pilootlaineteks". Tema järgmine eesmärk oli seostada neid laineid tegelike osakeste liikumisega ja siis mõõta seda lainet. Lõpuks suutis de Broglie välja tulla matemaatilise võrrandiga
annaabi.ee 
