Vikerkaar ja virmalised
Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad
n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja
poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi
tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad
atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused.
Kõige laiemlat levinud virmaliste värvus on kahvaturoheline. See tekib siis, kui laetud
osakesed põrkuvad hapniku osakestega. Veel madalamal tekivad punased virmalised ning
kõrgeimates atmosfääri osades violetsed virmalised, aga neid tavaliselt näha pole.
Virmalised saavad tekkida kõrgusel alates umbes 60st kilomeetrist merepinnast.
annaabi.ee 
