protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel kolm taotlust: gaaslahendusega laserile, laseri tööstusrakendustele (mida Schawlow ja Townes ei osanud ette näha) ja erilistele kaldakendele (Brewsteri aknad) laseriküveti otstes, mis kahandavad oluliselt valguskadusid. Ja kohe anti sisse ka esimene hagi esialgu laserifirma General Photonics Corporationi vastu Gouldi patendiõiguste rikkumise eest. 17. juulil 1979
jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel Ardo Laur kolm taotlust: gaaslahendusega laserile, laseri tööstusrakendustele (mida Schawlow ja Townes ei osanud ette näha) ja erilistele kaldakendele (Brewsteri aknad) laseriküveti otstes, mis kahandavad oluliselt valguskadusid. Ja kohe anti sisse ka esimene hagi