35. Ultra- ja infravalgus ja mis tekitavad? UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
35. Ultra- ja infravalgus ja mis tekitavad? UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
annaabi.ee 
