Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks, kuna aga Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kaaslasele, siis 24. augustil 2006 otsustati kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 22. Kirjelda komeeti! Komeet koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Komeeti nimetatakse ka sabatäheks. 23. Mida nimetatakse valgusaastaks? Millise suuruse ühik see on? Valgusaastaks nimetatakse vahemaad, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta on pikkuse ühik. 24. Mis spektriklassi kuulub Päike? Värv? Päike kuulub spektriklassi- G2. Ja värv on kollane. 25. Kuidas on seotud tähe mass tema elueaga? Mida suurem on tähe mass, seda lühem on tema eluiga. 26. Kuidas nimetatakse galaktikat, kuhu kuulub ka meie päikesesüsteem? Galaktikat, kuhu kuulub ka meie päikesesüsteem, nimetatakse linnuteeks. 27
Teema: Maa kui süsteem Tähtaeg: 7.Okt. 2009 1. Mis on süsteem? Süsteem on Maa. 2. Mis on galaktika? Meie Päike kuulub hiiglasuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eesti keeles linnuteeks. 3. Kui suur on tähtede arv Galaktikas? Tähtede arv selles on 100 150 miljardit. 4. Millised on galaktika mõõtmed? Selle ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaasta ja paksus 12 000 valgusaastaks. 5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma asendit muudavad, hakkasid vanad kreeklased kutsuma planeetideks. 7. Mitmest planeedist koosneb Päikesesüsteem
Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7
Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit
annaabi.ee 
