mitmesuguseid keemiatööstuse saadusi (ravimid,lõhn- ja lõhkeaineid, riidevärvid jt.) Huvitavad faktid: * Autorehvide eluiga saab pikendada, täites neid tavalise õhu asemel lämmastikuga. Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra. Lisaks sellele on väiksem liiklusõnnetusse sattumise risk. * Kunagi kasutati ohtralt lämmastikhapet kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. (Mündivõltsijaid karistati karmilt, visates neid kiskjapuuri, valades kurku sulatina, käte ja jalgade maharaiumisega, elusalt katlas keetes jm.) * Kartulikrõpsupakid täidetakse värskuse säilitamiseks osaliselt lämmastikuga. * Lämmastikku kasutatakse vahel ka süsihappegaasi alternatiivina õlledes. Lämmastik moodustab väiksemad mullid, kui CO2 ning seetõttu on need õlled hinnatumad
happevihmade tekkes. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid. Lämmastikhape oli tähtis reaktiiv alkeemikute jaoks ja seda valmistati salpeetrite reageerimisel väävelhappega. Lisaks kasutati tol ajal ohtralt lämmastikhapet ka kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. // 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O