See valu, see piin, need pisarad... Kas see on siis tõeline armastus? Sellele küsimusele mina vastata ei suuda, vähemalt praegu. Küll aga see tunne, mis on nüüdseks hävitatud, hävitab ka mind! Ma pean õppima sellega elama. Õpetaja kommentaar: Tunne, mida inimesed ühiselt nimetavad armastuseks, peab ,,andma tiivad." Ja kui ei ole haiget saanud, ei oska ka tõelist armastust ära tunnda. Kummaline, et just valu läbi kasvame tugevaks, siirateks, hoolivateks. Või siis ka vastupidi- vajume lämmastavasse soppa. Ent Sina, kaunis noor julge täiskasvanud naine, vali tiivad- andev ülev tunne! Sest meile antakse täpselt nii palju kui palju me soovida oskame. Austa ja armasta!
nõudma, et istuksid. Krooniline istumine kaaperdab sinu lihased, mõnda pikendades ja mõnda lühendades. Moodustades lõpuks düsfunktsionaalsed liikumis mustrid. Lõpptulemuseks on vigastused ja valu. Professor Marc Hamilton Ph.D, pasiivse liikumise uurija, Penningtoni Biomeditsiini uurimiskeskusest, on öelnud, et istumine on lausa eluohtlikult riskantne. Kõigil meil on ajalugu tundide viisi istumisest. Kõik teavad, et peaksime istuma sirge seljaga, aga paratamatult vajume pikema aja jooksul C-kujulisse asendisse, mis vangistab meie organid. Nii öelda C asend, sulgeb vereringe ning survestab lülisamba, surudes lülidevahekettad ebaloomulikku asendisse. Nagu sai juba mainitud: Kõrge vererõhk, pinges ja valutavad lihased, peavalu, uimasus, kehva ja rahutu uni on alles algus. Otse loomulikult on absoluutselt ebatõenäoline, et nüüd hakkame kõik vältima istumist kuni elu lõpuni. Paratamatult me ei saa selles ühiskonnas enam istumisest loobuda
annaabi.ee 
