Animism
üleloomuliku vahel. Elukorraldus on animistlikes kogukondades reeglina rajatud vanemlikule
põhimõttele. Esiisad on sugupõlvede ahela tähtis osa ja nooremad peavad neid austama.
Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on
maailmas praegu umbes 100 miljonit.
Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on
peidus vaim või jumal.
Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik
võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis
usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkudel. Animalistlike kujutelmadele on
iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine;
nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis
kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi
unenägude, tõbede, luulude jm