Juhan Liiv
„Sina ja mina“
„Mets kohas...“
„Eile nägin ma Eestimaad“
„Rändaja“
„Ta lendab lillest lillesse“
„Mine, mine, lumekene“
„Küll on lainte hiilgus ilus“
Teemad
Kõige enam saab Juhan Liivi luules
eristada:
Loodusluulet
Isamaaluulet
Armastusluulet
Mõtteluulet
Luuletuste meeleolu
Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus
luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised,
üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi
vaimukamad ja rõõmsamad.
Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas
ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja –
tunnetatu põhjal.
Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma
muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja
sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes
kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused.
Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju
kordusi ning rahvaluulepärast algriimi
ning tema sõnavara oli väga rikkalik.
Näiteks: