Rainer-Maria Rilke
Jätkub
mõtisklus kõige laiematel üldinimlikel
teemadel looja ja loodu vahekorrast,
elu pühadusest ja traagikast, elu ja
surma suhetest. Jumal, poeet ja
maailm samastuvad. ,,Duino
eleegiate" põhitoon on traagiline.
Luuletaja senine enesekindlus
vahekorras Jumalaga on kadunud. See
peegeldab ka kaudselt kogu Esimese
maailmasõja traagikat. Tsükli keskmes
on inimene oma lootuste ja
ahastustega. Maailmale vastandub
,,vaimsustatud" siseilm, mille varal
inimene võib loodust ennastki
rikastada.