Vana-Liivimaa
Hõlmas peale Läti ka Sakalat,
Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis.
Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki
iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid
ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad,
poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga.
Tähtsaim vaimluik oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja
Kuramaa piiskop. Läti ala jagunes 4ks:
1) Ordu riik
2) Riia peapiiskopkond
3) Riia linn
4) Kuramaa piiskopkond
Suhted eestlastega
Algselt sõlmiti põliselanikega suuliselt lepingud, mis jätsid neile kombe- ja tavaõigused.
Üldjuhulsäilitati maa jagunemisel ka endiste maakondade piirid.
Kõige vähem jäi õigusi saarlastele, kes 1236-1241 suutsid sakslased ajutiselt välja tõrjuda.
annaabi.ee 
