Tuumafüüsika
Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles
toimuvaid protsesse
Aatomi tuum
Kerataoline keha aatomi keskmes, mille umber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud
suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja
neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng.
Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m
Prooton
Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk
laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et
aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z.
Neutron
Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv
neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse tahega N. Suure
labitungimisvoimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks
(poolestusaeg ca 12 m...