Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi. Nõidade ja välgulöögi vastu aitab ka, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Elsassis usutakse, see vahend kaitsvat ka nahkhiirte vastu, ja Ravensburgi ümbruses arvatakse, kui vahtraoksi torgata kartuli- ja linapõldude ümber, ei mölla seal mutid. Hästi lopsakaks kasvanud vahtralehed ennustavad Baieris head saaki ja mõnel pool Saksamaal usutakse, et kui vahtra juuri veiniga kasta, läheb salasoov täide. Trieris säilitatavas 15. sajandist pärit käsikirjas, mis räägib taimedest kui armastuse tähistes, öeldakse, et kui matkatakse võõrsile ja jäetakse oma armsam koju maha, tuleb rinda panna põldvahtra oksad. Vahtraleht on oma pika rootsuga sümboolselt puuoksaga seotud ega rebene kergesti, ta jääb nii-öelda oma algallikaga seotuks. Legendid
millest olulisimaks on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini konkursil ainukese eestlasena saavutatud kolmas koht. Tal on ka oma ansambel Marjamaa Brothers, kus tema vend mängib saksofoni ja lauljaks on Uku Suviste. Kontsert toimus väikeses saalis, mistõttu lava polnud väga suur ja istekohti polnud väga palju. Laval võisime esialgu näha ainult klaverit. Saal ise oli huvitava kujunduse ja ilusate klaaslühtritega. Kõigepealt esitasid nad Hillar Kareva sonaadi number 2 "Värvilised vahtralehed" , mis ongi mõeldud altsaksofonile ja klaverile ning koosnes kolmest osast. Allegro assai (= tõtates,rutates ja kaunis), nagu nimigi ütleb, oli hästi tempokas, lõbus ning rõõmus. Larghetto molto tranquillo (=kaunis aeglaselt, palju, rahulikult) seevastu väga aeglane ja pigem kurb, kui helde. Viimasena esitasid nad Giocoso vivacissimo ning see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult .
Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas, aastal 1996 võitis ta esimese preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr. 2 ,,Värvilised vahtralehed" Allegro assai- Larghetto molto tranquillo-Giocoso vivacissimo, A. Vivaldi kontsert Allegro-Largo- Presto, F. Chopini ballaad f-moll nr. 4, J. Massenete La Folia ja Meditatsioon. Kontserdil esitatud muusika ei kuulunud kindlalt minu igapäevase muusika valiku hulka, kuid hea oli vahelduseks kuulata midagi selle sarnast. Kahjuks pole ma ise suurem saksofoni muusika austaja ja ei oska seda eriti kommenteerida, kuid see, kuidas Holger Marjamaa klaverit mängis meeldis mulle väga
Kunstitegevuse konspekt : Sügise värvid Vanus: 5-6 aastased Eesmärgid: Laps oskab kasutada õigeid värve Laps oskab joonistada vahtralehte Laps tunnetab vahtralehe kuju, piirjooni Laps suudab kriidiga piisavalt tugevalt värvida Laps suudab jäljendada õpetaja tegevust Laps suudab keskenduda Vahendid: Paber Rasvakriidid Vahtralehed Luuletus: Leelo Tungal- Oktoober Laul : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul- lehekene [2015, november 25 ] Tahvel Magnetid Tunni käik: Õpetaja õhutab 15 minutit enne tunni algust ruumi. Lükkab kokku kaks lauda, et lauapinda oleks rohkem. Sätib paika toolid ning vahendid mida tunni läbi viimiseks vaja ( asetab iga lapse kohale paberi- ning vahtralehe, rasvakriidi tops on keset lauda)
äratada muljet mägedest, pilvedest ja ookeanilainetest. 2. Kasutatakse suhteliselt väikest arvu taimi.Iga kivi ja iga taim on valitud selle järgi, milline on tema panus üldisesse kujundusse mitte individuaalsete omaduste poolest 3. Tervikut hoitakse täiuslikult korras. Lehtede koristamine, liiva või kruusa riisumine, taimede hooldus. Teinekord jäetakse just dekoratiivsuse pärast sügisesed vahtralehed või õielehed samblale maha. 4 Sügis Ryogin-an`is, Koht: Kyoto, Jaapan, Kes tegi: Shigemori Mirei (1896-1975), Millal:1964, Fotograaf: Damian Douxchamps 5 Kinkaku-ji, Kyoto, Jaapan 6 Sammal ja graniitplaadid Abti Aed 7 Zen-aed Tofuku-ji templis, Kyoto`s, Jaapanis. Kivi-kauss, Koht: Ritsurin Garden, Takamatsu, Jaapan.
Eriti aeglaselt kõdunevad käbid ja kooretükid, mistõttu nende osakaal suureneb, eeskätt alumistes mullakihtides. Kõdu tihedus oleneb kõige enam okaste ja lehtede kujust ning suurusest. Pikad ja keerdunud männiokkad annavad kobeda kõdu, kuuse- ja nuluokkad ladestuvad tihedalt. Lehtede ja okaste erinevast suurusest ja kujust tingituna on segapuistute kõdu väikese tihedusega. Tihedalt ladestuvad ka haava- ja vahtralehed puhtpuistus. Mida kobedam on kõdu, seda paremini laseb ta vett läbi ja kaitseb mulda vee üleliigse aurumise eest selles. Kobe kõdu sisaldab rohkem õhku, mistõttu lagunemistingimused on soodsamad. Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune kõdu võib siduda kuni 25 mm sademeid, vähendades sellega pindmist äravoolu
Eriti aeglaselt kõdunevad käbid ja kooretükid, mistõttu nende osakaal suureneb, eeskätt alumistes mullakihtides. Näiteks männikäbid lagunevad täielikult 10...14 aasta, kuusekäbid 11...15 aasta jooksul. Kõdu tihedus oleneb kõige enam okaste ja lehtede kujust ning suurusest. Pikad ja keerdunud männiokkad annavad kobeda kõdu, kuuse- ja nuluokkad ladestuvad tihedalt. Lehtede ja okaste erinevast suurusest ja kujust tingituna on segapuistute kõdu kobe. Tihedalt ladestuvad ka haava- ja vahtralehed puhtpuistus. Mida kobedam on kõdu, seda paremini laseb ta vett läbi ja kaitseb mulda vee üleliigse aurumise eest selles. Kobe kõdu sisaldab rohkem õhku, mistõttu lagunemistingimused on 22 soodsamad. Lehtpuude kõdu takistab ka kõrreliste ja sammalde kasvu. Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett oma kuivkaalust
annaabi.ee 
