M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
vajasime. Noh, ma ütlesin, et vajasingi arbuusi. Aga ta ütles, et ma ei vajanud seda vanglast
põgenemiseks -- selles oli vahe. Ta ütles, et asi oleks korras olnud, kui ma oleksin kõrvitsat
vajanud, et peita sellesse nuga ja toimetada salaja Jimi kätte, kes .oleks noaga tapnud
vanglaülema. Jätsin siis asja niisama, kuigi ma ei saanud aru, mis-käsu mul oli vangistatu
esindamisest, kui ma aina pidin istuma ja puurima sihukeste kole peenikeste vahetegemiste
kallal -- isegi siis, kui juhtub olema võimalus mõnd arbuusi näpata.
Noh, nagu ma juba ütlesin, ootasime sel hommikul, kuni igaüks oli oma töö juurde läinud
ja hoovis enam kedagi näha polnud. Siis kandis Tom koti sara alla; mina pidasin tükk maad
eemal vahti. Kui ta viimaks välja tuli, läksime ja istusime puupinule, et juttu ajada. Tom
ütles:
«Kõik on nüüd korras peale tööriistade; aga need saame hõlpsasti.»
«Tööriistade?» küsisin ma.
«Jah.»
«Milleks neid?»
annaabi.ee 
