Akseli Waldemar Gallen-Kallela
Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali
meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike
maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi
pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala"
ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile
sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure
toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise
ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome
paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis
Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks
esindajaks