Vastastikmõju ülekandumise ajal ei saa neid registreerida ega püüda, sellepärast neid nim. virtuaalseteks. 13. Iseloomusta gluuoneid. Gluuonid vahendavad kvarkide vahel tugevat vastastikmõju. Gluuoneid on 8 eri tüüpi, neil pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid erinevalt footonist kannavad nad vastastikmõju laengut, st. nad on värvilised. 14. Mis toimub kvarkidega, kui need vahetavad gluuoneid? Kvarkide värv muutub 15. Milline on vaheosakeste ehk bosonite roll mikromaailmas? Posomid e. vaheosakesed on nõrga vastastikmõju vahendajateks. 16. Miks vaheosake on väga lühiealine ja teda käsitletakse virtuaalsena? Nad on väga lühiajalised ning suudavad ületada väga väikeseid vahemaid, sest nad on tunduvalt suurema massiga, kui energia, mida nad vahendavad, lubaks. St. rikutakse energia ja massi seost. Vastastikmõju ülekandumise ajal ei saa neid registreerida ega püüda, sellepärast nim. neid virtuaalseteks. 17
kvant). · Seisukoht: klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Teisiti mikro- ja makromaailma seadused on erinevad, see tähendab seati kahtluse alla füüsikaseaduste universaalsus. · Energia kiirgub portsjonite kaupa. · Mateeriaosakeste leptonite ja kvarkide - vastastikmõju toimub igale väljale iseloomulike vaheosakeste, väljakvantide vahendusel. 1.4. Kaasaegne maailmapilt Kaasaegne maailmapilt kujunes välja 20. sajandi teisel poolel spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega, atomistliku printsiibi laiendamisega väljale (kvantväljateooria) ning algosakeste standardmudeli loomisega. 15 14 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 33 15 http://et.wikipedia
annaabi.ee 
