Soome keel
aastal aitas kaasa soome keele tunnistamisele. (Kaevats
& Varrak, 1995, lk 592) Aleksander II määrusele kohaselt 1863. aastal, pidi soome keel 20
aasta jooksul saavutama rootsi keelega võrdväärse positsiooni. Sellest hoolimata kestis rootsi
keele ülemvõim 20. sajandi alguseni. Arenenud kultuurikeeleks kujunes soome keel 1870.
aastail ning Soome riigikeeleks sai see 1917. (Liiten jt, 2001, lk 84)
5
2. Murded
Soome keel jaguneb kaheksaks murdegrupiks: edelamurdeks, edela vahemurdeks, Härme
murdeks, Lõuna-Põhjanmaa murdeks, Kesk- ja Põhja-Põhjanmaa murdeks, Peräpohjola
murdeks, Savo murdeks ja kagusoome murdeks. Tihtipeale ühendatakse kuus esimest rühma
lääne- ja kaks viimast ida-murdeks. Idamurdeid on lääne-murretest ühtlasemad. (Soome,
2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591-592) Soome keele murretel on parasjagu suur erinevus.
Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ehk
annaabi.ee 
