Faasisiirded
siis tuleb nende ümberpaigutamiseks ning tõmbe- ja tõukejõudude ületamiseks teha tööd.
Seega on iga faasisiire seotud mingi hulga tööga, mis võib olla nii positiivne kui ka
negatiivne. Ühel juhul tehakse tööd osakestevahelise vastastikmõju ületamiseks, teisel juhul
teevad osakeste vahel mõjuvad jõud ise tööd välisjõudude vastu. Kui aineosakesed teevad
faasisiirdamisel ise tööd, siis vabaneb faasisiirded teatav soojushulk. Kui aga faasisiirdel on
vaja ületada osakeste vahelit vastastik mõju siis neeldub faasisiirdel teatud soojushulk.
Soojushulka mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massi ühiku kohta nimetatakse
siirdesoojusek. Mõningate faasisiirete korral on siirde soojus kaduvväike, et seda loetakse
nulliks. Näiteks võiks tuua faasisiirded, kus molekulid ei muuda asendid ruumi, küll aga
pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine
omadused. Näiteks muutuvad teatud temp
annaabi.ee 
